/nginx/o/2018/12/10/11644520t1hae3a.jpg)
Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Mati Raidma ütles kolmapäeval parlamendis toimunud arutelul, et debatt, milline protsent SKT-st läheb riigikaitsele on vajalik, kuid valitsuse kiired otsused reaalsete võimelünkade täitmiseks on heitlikus julgeolekukeskkonnas õigem ja palju operatiivsem viis tegutsemiseks.
«Tänane julgeolekuolukorra põhimõtteline muutus on riigi pikaajalise arengustrateegia «Eesti 2035» riigikaitse valdkonna vajaduste horisondi toonud meile palju lähemale,» ütles Raidma.
Raidma sõnul on kiirendatud sõjalise riigikaitse areng võimalik vaid kiire ja kooskõlastatud tegevusega ning ta tunnustas kaitseministeeriumit ja kaitseväe juhtkonda professionaalse pühendumuse eest.«Usaldagem tegijaid.»
«Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega uute liitujate arv näitab ilmekalt, et inimesed otsivad võimalust panustada. Igale meie ühiskonna liikmele on oluline mõista ja mõtestada oma rolli – iga okas loeb. Ja mitte ainult riigi sõjalisel kaitsmisel. Riigil on siin kohustus aidata ja oma inimestele erinevaid võimalusi selgitada,» lisas Raidma.
Tema sõnu on käivitunud protsess mereväe ning politsei- ja piirivalveameti laevastike ning mereseiresüsteemide ühendamiseks hea näide, kus ka olemasolevate süsteemide ümberkujundamine saab anda nähtava tulemuse.
«Sõda toob kaasa kaks paralleelset ja üliolulist eesmärki – kaitsta oma riiki ja võidelda agressoriga ning samal ajal kaitsta oma elanikkonda, eriti kõige haavatavat osa – meie eakaid, naisi ja lapsi – meie peresid, säästes inimeste elusid, tagades hädavajaliku arstiabi ja elutähtsad teenused,» ütles Raidma ning tõi välja inimeste endi hakkama saamise võimekuse. «Elanikkonnakaitse on laiapindses riigikaitses saanud prioriteetse koha ja kõrgendatud ühiskonnapoolse ootuse,» märkis ta.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)