Haridusasutustesse on jõudnud ligi paar tuhat Ukraina last, tööle on asunud ka õpetajad

Näiteks Pärnu Tammsaare kooli ei mahu Ukraina sõjapõgenike lapsed enam ära. Foto: Mailiis Ollino

Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) on 4. aprilli seisuga registreeritud kokku 1942 Ukrainast Eestisse jõudnud last ja noort. Alushariduses on 353 last, põhihariduses 1426, gümnaasiumis 118 ja kutsehariduses 45 õpilast.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Liina Põllu sõnul on Ukraina sõjapõgenikke jõudnud kõikide maakondade lasteaedadesse ja koolidesse.

«Nendesse piirkondadesse, kuhu jääb Ukrainast pärit õpilasi edaspidi rohkem, on kaalutud ka täiendavate õppekohtade loomist. See ei pea tähendama tingimata uue kooli rajamist, vaid lisanduvaid õppekohti olemasoleva kooli juurde,» selgitas Põld. Ta toob näitena Lilleküla gümnaasiumi, mis käivitab kuni 200 õpilast mahutava filiaali Räägu tänavale.

EHISe andmetel on enim Ukrainast pärit lapsi haridusasutustesse registreeritud Harjumaal (763), Tartumaal (230), Pärnumaal (227) ja Ida-Virumaal (154), kuid lapsi on jõudnud kõigisse piirkondadesse. Kui nädal tagasi oli Saaremaal kirja pandud vaid üheksa last, siis praegu on neid seal juba 45. Viljandimaale, kus eelmisel nädalal oli veel kaks last, on nüüd registreeritud juba 23 Ukrainast pärit last või noort.

«Ka Ukraina haridustöötajad on juba koolides ja lasteaedades tööle asunud ning saavad olla Ukraina lastele ja noortele toeks,» sõnas Põld.

Paljud haridusasutused on palganud Ukrainast pärit töötajaid. Ministeeriumi küsitluse andmetel on 47 üldharidus- ja kutsekooli asunud tööle 65 Ukraina sõjapõgenikku. Enamik neist töötab õpetaja või õpetaja abina, aga on ka psühholooge, tugiisikuid, õppekoordinaatoreid ning neid, kes on abiks sööklas või aitavad koolimaja korras hoida.