Häirekeskus alustas uute põhimõtete järgi abi väljasaatmist

Häirekeskus. Foto: Mihkel Maripuu

Häirekeskus alustas uute kriteeriumipõhiste ohuhinnangute kasutamist hädaabinumbri 112 teadete vastuvõtmisel, mis aitab senisest tõhusamalt selgitada välja abivajaja probleemi.

Häirekeskus võttis 30. märtsil kasutusele uued kriteeriumipõhised ohuhinnangud abi väljasaatmiseks. Uue süsteemi peamine eesmärk on senisest veelgi kiiremini ja täpsemalt välja selgitada inimeste abivajadus.

Siiani kehtinud hädaabiteadete menetlemine koosnes kindlas järjestuses jah-ei vastustega küsimustest, mis panid paika kiirabi väljasõidu prioriteedi (D, C, B, A või nõuanne). Probleemi tuvastamiseks tuli küsida mitu kohustuslikku küsimust, millest mõni oli üsna ajamahukas, ja alles seejärel sai kiirabi abivajaja poole saata.

Uus kriteeriumipõhine küsimustik võimaldab kasutada avatud küsimusi. Helistaja räägib avatult oma murest ja sellest tulenevalt esitab päästekorraldaja täpsustavaid küsimusi ning selgitab välja abivajaduse. Kõne põhjal otsitakse kindel kriteerium, mille aluseks on meditsiiniline sümptom või sündmus.

Ohuhinnangute süsteem on välja töötatud maailmas laialt kasutusel oleva ja heaks kiidetud kutsetöötluse manuaali põhjal. Projekti ettevalmistamisega on tegeletud 2017. aastast, eeskujuks on olnud Taanis kasutusel olev intervjueerimise metoodika, mis on efektiivsust juba tõestanud. Siiani kasutusel olnud küsimustik pärineb aastast 2008.

37 tüüpjuhtumi seast õige kriteeriumi leidmisel alarmeeritakse kiirabi kohe ja saadetakse välja vajalik abi. Korraga arvestatakse kirjeldatud sümptomeid või probleemi ning traumamehhanisme. Tüüpjuhtumid tähendavad kontrollnimekirja, mis on koostatud elutähtsate funktsioonide kaupa (teadvus, hingamisteed, hingamine, vereringe). Kõige akuutsemad terviserikked on nimekirja eesotsas ja vähemohtlikud selle lõpus.

Need mured, mis ei vaja kiirabi sekkumist, suunatakse perearsti infotelefonile 1220 või soovitatakse võimalusel konsulteerida oma perearstiga või juhendatakse helistajat telefonitsi.

«Esimesed päevad uute ohuhinnangutega on sujunud tõrgeteta. Häirekeskuse päästekorraldajad on nüüdseks nende kasutamist juba kuid harjutanud ja tunnevad end kindlalt. Uusi päästekorraldajaid õpetataksegi juba uute ohuhinnangute põhjal välja,» sõnas 112 grupi meditsiiniekspert Pille Saar.

Kiirabivaldkond moodustab 64 protsenti kõigist sündmustest, mida häirekeskus registreerib. Seega on häirekeskuse kinnitusel tegemist ühe üliolulise partneriga, kelle abistamine saab alguse numbrilt 112. Uute ohuhinnangute kasutuselevõtmise initsiatiiv tulebki just kiirabipidajatelt.

Eesti Kiirabi Liidu juht Lilian Lääts rõhutas, et eesmärk on anda abi võimalikult kiiresti neile, kes seda kõige rohkem vajavad. Kiirabiressurssi tuleb kasutada moel, kuidas seda kõige enam vaja on. «Oleme valmis, et nagu iga uue asjaga, läheb ka uute ohuhinnangute sissetöötamisega aega. Pärast esimesi kuid saame vaadata, kas uus süsteem vajab korrigeerimist tulenevalt kohalikest oludest,» sõnas Lääts.

Terviseameti kiirabinõunik Kalev Pahla tänas kõiki koostööpartnereid, kes mitme aasta vältel uue süsteemi valmimisse panustasid. «Töö oli väga mahukas ja kohati keeruline, aga lõpptulemus on kõigi poolte ühistööna valminud süsteem, mis võimaldab abivajaduse veelgi kiiremini tuvastada ning kiirabibrigaadi välja saata. Kinnitan, et kiirabibaaside asukohad ja kiirabibrigaadide hulk riigis jäävad samaks. Kõik, kes vältimatu terviseprobleemi tõttu kiirabi vajavad, seda abi ka saavad,» rääkis Pahla.