/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/04/04/14463168t1h7fd9.jpg)
Vangla ja prokuratuur toetasid esmaspäeval Harju maakohtus niinimetatud Okunevi jõugu juhi Gennadi Okunevi vanglast vabastamist elektroonilise valve alla.
Vangla ja prokuratuur toetavad Gennadi Okunevi vanglast vabastamist
Kohus teeb määruse 67-aastase Okunevi vanglast enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise kohta 11. aprillil, ütles kohtu pressiesindaja Viivika Siplane BNS-ile.
Alates 2019. aasta veebruarist karistust kandev Okunev läks riigiprokuratuuriga karistuse osas kokkuleppele 2020. aasta märtsis.
Karistusleppe järgi sai Okunev kuueaastase vangistuse, mida arvestatakse tema kinnipidamisest 2019. aasta 19. veebruaril.
Okunevilt konfiskeeriti kuriteoga saada vara üle 700 000 euro ulatuses. Muuhulgas jäi ta ilma 320 000 eurot maksvast kuldmüntide kogust, samuti 44 000 eurot maksvast maasturist Toyota Land Cruiser ning temalt läbiotsimisel leitud 106 000 eurost.
Samuti pidi ta riigile tasuma veel 233 000 eurot, mille katteks arestiti tema Suurupis asuv maja ja hinnalised ikoonid.
Koos Okuneviga läks riigiprokuratuuriga kokkuleppele ka jõugu siseringi kuulunud 49-aastane Sergei Popov, kes sai tingimisi kolmeaastase vangistuse.
Riigiprokuratuur süüdistas Gennadi Okunevi jõugu juhtimises ning 11 meest sellesse kuritegelikku ühendusse kuulumises, kokku sai süüdistuse 14 inimest.
Riigiprokurör Kati Reitsaku on rääkinud, et Okunev on alates 1990. aastastest omandanud Eesti kuritegelikes ringkondades autoriteetse positsiooni.
«Antud kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et Okunev lõi hiljemalt 2013. aastast kuritegeliku ühenduse, mille eesmärk oli panna toime narko- ja varavastaseid kuritegusid ning pakkuda kurjategijatele ning ühenduse «kaitse» all olevatele isikutele ja äriühingutele tavakeeli öeldes «katust». Kuritegeliku tulu teenimiseks, ühenduse positsiooni säilitamiseks ning ühenduse tegevuse finantseerimiseks panid ühenduse liikmed toime isikuvastaseid kuritegusid, väljapressimisi ja kelmusi,» ütles prokurör.
Riigiprokuröri sõnul oli tegemist sisemise hierarhia ja niinimetatud ühiskassat omava püsiva struktuuriga, mis tagas ühenduse tegevuse ka ajal, mil erinevad liikmed viibisid vanglas.
«Kuritegelikul teel saadud tulust osa maksmine ühiskassasse tagas nii ühenduse liikmetele kui ka nendega töötavatele kurjategijatele ühenduse kaitse ja toetuse,» märkis prokurör.
Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei ning uurimist juhtis riigiprokuratuur.