Halonen võrdles Balti riikide kuulumist NATOsse Nõukogude-aegse julgeolekusüsteemiga

Soome endine president Tarja Halonen. FOTO: Marianne Loorents Foto: Marianne Loorents

Soome ekspresident Tarja Halonen põhjendas Ylele, miks tal on aegade jooksul Venemaa suhtes optimismi jagunud. Tema värskeim arvamusavaldus Balti riikide kohta on siinmail juba ka kriitikat saanud.

Yle kirjutas, et Soomes on elav arutelu olnud sel teemal, kas nad võinuks sarnaselt kolmele Balti riigile liituda 2004. aastal NATOga. «Meie toonane positsioon polnud mitte ainult minu, vaid meie kõigi soomlaste oma, et me ei ühine,» õigustas Halonen oma toonast pessimistlikku hoiakut.

Tema sõnul olid Balti riigid tol ajal teistsuguses olukorras, kuna olid väikeriikidena olnud osa Nõukogude Liidust ning ei olnud Haloneni väitel võimelised ise endale tugevat riigikaitset arendama. «Kolmandaks, nad (Balti riigid) olid harjunud Nõukogude aja kollektiivse julgeolekusüsteemiga,» lisas Halonen.

Just viimane repliik tõi vihast vastukaja kaasa sotsiaalmeediast. Kirjanik Sofi Oksanen märkis, et tegu polnud julgeolekusüsteemiga, vaid okupatsiooniga, ning «sama loogika alusel on Vene väed Ukrainas praegu ukrainlaste julgeolekusüsteemist». 

Oma teatavat optimismi Venemaa suhtes põhjendas Halonen sellega, et Venemaa liitus 1996. aastal Euroopa Nõukoguga. Nüüd on nad aga nendest põhimõtetest võõrdunud – Halonen tõi selle näitena surmanuhtluse.

Samas keeldus Halonen kommenteerimast, kas Vladimir Putin on muutunud võrreldes ajaga, mil Halonen oli Soome president (2000–2012). «President Niinistö on juba üle kümne aasta ametis olnud, tema vastab, kui on vaja. Kuid palju vett on merre voolanud vahepeal,» märkis Halonen. Ta rõhutas, et endisel presidendil ei ole sobilik kommenteerida teiste riigijuhtide tegusid ja leidis, et Venemaa isoleerimine ülejäänud maailmast saab olla vaid ajutine meede.