Eesti võib olla sunnitud metsaraie süsinikuheite sadade miljonitega kinni maksma

Maha raiutud metsa asemele istutatud uus mets hakkab süsinikku siduma alles kümne, korralikult 20 aasta pärast. Foto: Mihkel Maripuu

Intensiivne metsaraie on viinud Eesti maakasutuse süsinikubilansi punasesse: samamoodi jätkates tuleb meil eurokohustuste täitmata jätmine kinni maksta – kas heitekvooti juurde ostes või kahjutasu makstes. Jutt käib sadadest miljonitest eurodest.

Maakasutuses tasakaalustas Eesti tööstuse, põllumajanduse jm süsinikuheidet varem metsandus, kus seoti süsinikku piisavalt. 2020. aastal muutus Eesti metsandus esimest korda ise süsinikuheitjaks, tõdes keskkonnaministeerium teisipäeval 2020. aasta kasvuhoonegaaside inventuuri aruannet tutvustades. Hüppe süsinikuheitja poolele põhjustas puitsesse biomassi seotud süsinikuvaru vähenemine.

Maakasutusest tekkinud 1,3 miljonit tonni süsinikuheidet oli ministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre ütlusel üllatus. Ainult ühe aasta andmed ei anna tema hinnangul veel põhjust reageerimiseks, kuigi kõige jõudsamalt süsinikku siduva keskealise metsa osakaal väheneb.