VIDEO ⟩ Kaja Kallas Ida-Eestist: nemad näevad väga lähedalt, kuidas sealpool piiri on elu halvem

Taani peaminister Mette Frederiksen ja Eesti valitsusjuht Kaja Kallas. Foto: STEPHANIE LECOCQ / EPA / Scanpix

Eestis on täna visiidil Taani peaminister Mette Frederiksen, kes külastas peaminister Kaja Kallasega kaitseväe Tapa linnakut. Peaministrid kohtusid Tapal seal teenivate Taani väeüksustega ning andsid ühise pressikonverentsi.

Peaminister Kallas tänas peaminister Frederikseni Taani pikaaegse pühendumise eest meie regiooni kaitsel. «Taani sõjaväelased on täna Tapal. Taani lennukid aitavad kaitsta NATO õhuruumi ja Taani laevad tagavad Läänemerel julgeolekut,» ütles Kallas. Taani plaanib uuenenud julgeolekuolukorras suurendada oma kohalolu Balti riikides veelgi.

Kallas rõhutas, et 24. veebruari järel on Euroopa julgeolekupilt tundmatuseni muutunud ja muutuma peame ka meie. «Agressorile tuleb selgelt näidata, et oleme valmis end kaitsma. NATO riikide julgeoleku tugevdamiseks on oluline iga liitlase panus. Kaitsekulutused peavad igas riigis olema vähemalt 2 protsenti, Eestis on need kasvamas 2,5 protsendini SKTst,» ütles ta.

Kallase sõnul on vaja ka NATO idatiiva pikaajalise kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamist. «Meie piirkonda on vaja rohkem liitlasvägesid ja võimeid nii maal, merel kui õhus,» märkis ta.

Rääkides Venemaa agressioonist Ukraina vastu ütles peaminister Kallas, et meie kõige olulisem ülesanne on jätkata Ukraina toetamist. «Sõjaline abi on endiselt esmatähtis. Nii Eesti kui Taani on teinud palju Ukraina abistamiseks. Kutsun üles ka suuremaid riike leidma selleks veelgi rohkem võimalusi,» ütles Kallas.

Peaminister rõhutas, et peame Venemaa jaoks veelgi tõstma agressiooni hinda läbi täiendavate sanktsioonide ja agressori rahvusvahelise isoleerimise. «Peame Putini sõjamasina rahastuse kinni keerama, ning nafta ja gaas on selle keskmes. Olen välja pakkunud võimaluse paigutada Venemaale tasutavad nafta- ja gaasimaksed osaliselt hoiule ning kasutada neid Ukraina ülesehitamiseks,» sõnas Kallas.

Kui palju aga elab Eestis venemeelseid venelasi? «See on väga hea küsimus, aga sellele on raske vastata,» nentis Kallas. «Eesti idaosas elavad venelased ei ole homogeenne rühmitus. Me korraldasime ka uuringu selle kohta, kuidas nemad olukorda näevad. Nende valmidus kaitsta Eestit on suurenenud, sest keegi ei taha sõda enda kodus,» lisas Kallas.

Suur enamus sellele küsitlusele vastanutest ütles ka, et tunneb suuremat emotsionaalsemat sidet Eesti, mitte Venemaaga. «Ma leian, et antud olukorras me peame tegutsema oma ühtse identiteedi nimel. Meil on olnud konflikte ja sõda Ukrainas nüüd võimendab kõike. 9. mai on lähenemas ja venekeelne vähemus tähistab seda kui võidupäeva, aga Eestile on see hetk, kus need hirmuteod algasid. Meie seda ei tähista. Me püüame võimalikke konflitke vältida,» ütles Kallas. 

Peaminister sõnas, et Eestis elavad venelased olid kindlasti šokeeritud sellest, mida Putin 24. veebruaril korda saatis. «Ka nemad näevad väga lähedalt, kuidas sealpool piiri on elu halvem ja nad ei soovi seda siia,» lausus Kallas.