OTSEPILT ⟩ Liimets: sõjaga kaasneb oht langeda seksuaalvägivalla

Välisminister Eva-Maria Liimets kohtus Ameerika Ühendriikide välisministri Antony Blinkeniga. Foto: Eero Vabamägi/Postimees

Välisministeerium annab täna kell 11 ülevaate olukorrast Ukrainas. Räägivad välisminister Eva-Maria Liimets ja poliitikaküsimuste asekantsler Rein Tammsaar. 

Teemadeks on Venemaa isoleerimine ja sanktsioonid Venemaa vastu. Samuti antakse ülevaade Eesti humanitaarabist Ukrainale. 

Välisminister Eva-Maria Liimets (KE) ütles, et homme täitub viis nädalat Ukraina sõja algusest. «Eesti jätkab välispoliitikas kolmes suunas: Ukraina toetamine, Venemaa majanduslik ja poliitiline isoleerimine ja enda julgeoleku tõstmine. Viimastel päevadel ei ole me kahjuks näinud suuri muutusi sõjas,» lausus Liimets.

Ta lisas, et sellele, et süütud inimesed kannatavad ja surevad, tuleb rahvusvaheliselt kiiresti lõpp teha. «Kahjuks ei ole rõõmsaid uudiseid. Me oleme näinud ka läbirääkimisi, kuid Ukraina peab neid surve all, sest sõjategevus on aktiivne rääkimiste ajal,» täiendas minister. 

Läbirääkimiste tuleviku puhul on oluline, et Ukraina säilitaks tervikliku suveräänsuse. «Venemaa ei saa kehtestada oma nägemust Euroopas süütuid inimesi tappes. Ukraina saatuse üle tohivad otsustada vaid ukrainlased,» lausus Liimets. 

«Venemaa välispoliitikast saime ka aimu, kui saadeti välja meie kolm diplomaati. See on selge näide, kuidas riik ei austa kokkuleppeid. Meie diplomaadid tegid oma tööd Viini konventsiooni järgi, kuid Eestist möödunud nädalal välja saadetud kolm Vene diplomaati seda ei teinud,» selgitas Liimets. 

Liimetsa sõnul läheb Eestist sel nädalal teele abi Ukraina kultuuriväärtuste säilitamiseks. «Paraku oleme näinud, et suured organisatsioonid on oma bürokraatia tõttu jäänud aeglaseks. EKTK kinnitas meile, et nende kontaktid Ukraina erinevate kodadega on tõhusad ja need kanalid töötavad hästi,» märkis Liimets. 

Eesti on andnud 11 miljoni eest humanitaarabi, 10 miljonit sellest inimeste ja ettevõtete rahastus. 

Oht langeda seksuaalkuriteo ohvriks

Liimets rõhutas, et relvakonfliktis kannatavad eelkõige naised ja lapsed. «Kahjuks näeme ka, et sellega kaasneb oht langeda seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse ohvriks. Ka nende teemadega praegu rahvusvaheliselt tegeletakse,» lausus minister. Seksuaalkuriteod liigituvad sõjakuritegude alla.

Ka on praegu väga tähtis aidata üksikvanemaid ja orbe, et nad ei satuks pahatahtlike tegevuste ohrviks, lisas Liimets. «Aga on ka tähtis pidada silmas, et mitte kõik ei ole ohvrid. Paljud on jäänud Ukrainasse, et toetada oma mehi.»

Agressiooni hind 

Välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Rein Tammsaar märkis, et juba praegu on näha see, kui palju firmasid on oma tegevuse Venemaal lõpetanud ja sealt ära läinud. 

«Viimane arutelu Brüsselis oli keskendunud energiahinnale,» lausus ta. Esimene tegevus on lühiajaline ja seda on võimalik teha aastaga. «ELi soov on vähendada selle aasta lõpuks märkimisväärselt sõltuvust Venemaast. Äärmiselt oluline on teada, et USA pakkus samuti oma abi,» lisas Tammsaar. 

«Praegu ostame me energiat otse Venemaalt. Loomulikult saavad kõik aru, et me peame [neid tarneid] vähendama, kuid me ei saa seda kohe teha. Debatt oli pingeline ja kestis päris kaua,» kirjeldas Tammsaar. Ta lisas, et ilmselt vajavad ELi liidrid selleks rohkem aega. 

Eesti on olnud nendes aruteludes alati aktiivne. «Me oleme seisnud tugevalt selle eest, et SWIFT laieneks ka teistele Venemaa pankadele,» ütles ta.