Riigikohus: mündileiu õigused jäävad riigile, mitte kirikule

Mündid leiti Risti kiriku parempoolse pingi rea alt. Paremal seina ääres laulunumbrite tahvli kohal on näha kolm tühja kohta, kus peaks asuma Võidukaaregrupp. FOTO: Marko Paloveer Foto: Marko Paloveer

Riigikohus ei võtnud menetlusse Risti koguduse kassatsioonikaebust ringkonnakohtu otsuse peale, millega kohus jättis nõukogude võimu poolt 1959. aastal ajutisele restaureerimisele viidud puitskulptuuride kogu ehk Võidukaaregrupi ja kirikust aastatel 2010-2011 leitud 1197 ajaloolise mündi omandiõigused riigile.

Menetlusse mittevõtmisega jääb jõusse ringkonnakohtu otsus, et kuigi kogudus oli Võidukaaregrupi skulptuuride omanik enne nõukogude okupatsiooni, siis kaotas ta selle omandi nõukogude võimu ajal sundvõõrandamise tõttu.

Otsus on tähendusrikas kümnetele Eesti kogudustele, sest selle järgi kuulub koguduste arhailine vallasvara riigile üksnes selle tõttu, et nõukogude võim need sundvõõrandas. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus nõustusid, et enne sundvõõrandamist oli Võidukaaregrupp koguduse vara.

«On täiesti arusaamatu, et Eesti Vabariigi kohus käsitleb nõukogude võimu sundvõõrandamist omandi kaotamisena ning tunnustab siiani nõukogude võimu aegseid seadusi,» kommenteeris kogudust esindav vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik.

Kaaluvad pöördumist Euroopa Inimõiguste Kohtusse

«Kogudust on selles kaasuses koheldud ebavõrdselt, sest kohtupraktikas on tunnustatud küüditatute vara omandiõiguse säilumist vaatamata sellele, et nõukogude võim nende asjad, näiteks kunstiväärtused, sundvõõrandas,» leiab advokaat. Ebavõrdne kohtlemine annab advokaadi sõnul aluse pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

Risti koguduse juhatuse aseesimees Marko Paloveer nendib, et raske on tunnistada, et veel aastal 2022 peetakse Eesti Vabariigis nõukogudeaegseid seadusi õiguspärasteks.

«Eesti riik on väitnud, et kuna nõukaajal olid kogudused isikuteks, kel oli keelatud igasugune vara omamine, siis seetõttu pole võimalik neile okupatsioonieelseid asju tagastada. Sisuliselt tähendab see, et riigile kuulub enamik kirikutes olevaid oreleid, altarimaale, arhailisi armulauariistu, tornikelli ja muud vallasvara,» ütles Paloveer. 

«1993. aastal kehtestas Eesti Vabariik ajatu omandi kaitse, mis tähendab, et omand on kaitstud õigusvastase võõrandamise vastu ka juhul, kui selline võõrandamine on toimunud minevikus,» ütles Rajamäe-Parik.

Millistel kaalutlusel riigikohus juhtumit menetleda ei võtnud, jääb teadmata, sest kohtul puudub põhjendamise kohustus. 

1959. aastal ENSV kultuuriministeeriumi poolt Risti kirikust kunstimuuseumi ajutisele restaureerimisele viidud Võidukaaregrupp ehk 14. sajandil nikerdatud üle-elusuuruses hindamatud puitskulptuurid ristilöödud Kristusest, neitsi Maarjast ja apostel Johannesest asuvad Niguliste kiriku Antoniuse kabelis kuulsa Bernt Notke «Surmatantsu» kõrval.

Sama hagiga taotles Risti kogudus Risti kirikust aastatel 2010–2011 toimunud kirikupõranda renoveerimise käigus leitud 1197 ajaloolise mündi omandiõiguse tunnustamist. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus on oma otsuses seni leidnud, et tegu on peitvara ning kultuuriväärtusega leiuga, mis peaks kuuluma riigile.

Kokku 1381 esemest, sealhulgas 1197 mündist koosnev leid avastati aastatel 2010–2011 muinsuskaitseameti loal Risti kirikus toimunud restaureerimise ja arheoloogiliste uuringute käigus. 1197 leitud münti pärinevad 13.–20. sajandist, suurem osa müntidest 16.–17. sajandist. Praegu on need deponeeritud Harjumaa muuseumisse.

EELK Risti kogudus on Harjumaal Harju-Ristil üle 700 aasta tegutsenud aktiivne kogudus, mis tegeleb ka noortetöö, diakoonia ja eakatega.