Menetlusse mittevõtmisega jääb jõusse ringkonnakohtu otsus, et kuigi kogudus oli Võidukaaregrupi skulptuuride omanik enne nõukogude okupatsiooni, siis kaotas ta selle omandi nõukogude võimu ajal sundvõõrandamise tõttu.
Otsus on tähendusrikas kümnetele Eesti kogudustele, sest selle järgi kuulub koguduste arhailine vallasvara riigile üksnes selle tõttu, et nõukogude võim need sundvõõrandas. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus nõustusid, et enne sundvõõrandamist oli Võidukaaregrupp koguduse vara.
«On täiesti arusaamatu, et Eesti Vabariigi kohus käsitleb nõukogude võimu sundvõõrandamist omandi kaotamisena ning tunnustab siiani nõukogude võimu aegseid seadusi,» kommenteeris kogudust esindav vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik.
Kaaluvad pöördumist Euroopa Inimõiguste Kohtusse
«Kogudust on selles kaasuses koheldud ebavõrdselt, sest kohtupraktikas on tunnustatud küüditatute vara omandiõiguse säilumist vaatamata sellele, et nõukogude võim nende asjad, näiteks kunstiväärtused, sundvõõrandas,» leiab advokaat. Ebavõrdne kohtlemine annab advokaadi sõnul aluse pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
Risti koguduse juhatuse aseesimees Marko Paloveer nendib, et raske on tunnistada, et veel aastal 2022 peetakse Eesti Vabariigis nõukogudeaegseid seadusi õiguspärasteks.
«Eesti riik on väitnud, et kuna nõukaajal olid kogudused isikuteks, kel oli keelatud igasugune vara omamine, siis seetõttu pole võimalik neile okupatsioonieelseid asju tagastada. Sisuliselt tähendab see, et riigile kuulub enamik kirikutes olevaid oreleid, altarimaale, arhailisi armulauariistu, tornikelli ja muud vallasvara,» ütles Paloveer.
«1993. aastal kehtestas Eesti Vabariik ajatu omandi kaitse, mis tähendab, et omand on kaitstud õigusvastase võõrandamise vastu ka juhul, kui selline võõrandamine on toimunud minevikus,» ütles Rajamäe-Parik.