Eesti kaitsevägi on alustanud ettevalmistusi mitmikraketiheitjate (MLRS) hankimiseks. Praegu Kaitseväe relvastuses selliseid süsteeme veel ei ole.
Kaitsevägi otsib sobivat mitmikraketiheitjat (1)
Sellel nädalal on Iisraelis kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ja kaitseväe peastaabi üle kindralmajor Veiko-Vello Palm Iisraeli. Tutvutakse Iisraeli kaitseettevõtte Elbit poolt toodetavat mitmikraketiheitjaga Puls. Täna vaadati Shdema polügoonil raketisüsteemi laskeharjutust.
Kaitseväe juhataja Martin Herem on mitmel korral rääkinud, et Kaitseväe üheks prioriteediks on kaugmaa laskevõime parandamine. Üheks sammuks selles suunas on liikursuurtükkide arvu suurendamine ja teine osa on just mitmikraketiheitjate toomine kaitseväe relvastusse. Herem on öelnud, et mitmikraketiheitjad peaksid jõudma Eesti relvastusse 2024. aastaks.
Elbiti Puls on põhimõtteliselt veoauto peale asetatav raketisüsteem. See võib kanda ja lasta väga erinevaid rakette. Näiteks nelikümmend 122 mm Grad raketti mille laskeulatus on kuni 45 kilomeetrit. Aga Puls võib kanda ka nelja Predator Hawk tüüpi ballistilist raketti millega on võimalik tabada sihtmärke 300 kilomeetri kaugusel. Lisaks erinevad vahepealsed variandid, näiteks 150 km kaugusele lendavad EXTRA raketid või Accular raketid mõnekümne kilomeetri peale.
Ühesõnaga moodne raketilaskeseade, kus platvormi peal saab vahetada erinevaid rakette erinevat tüüpi sihtmärkide jaoks. Moodsate rakettide puhul on tabamistäpsus 5-10 meetri ringis sihtmärgist. Mitmikraketiheitjaid kasutatakse ka käimasolevas Ukraina sõjas ohtralt. Kõige enam, nii Vene kui Ukraina poolelt seejuures Grad raketisüsteeme.
Kuigi praegu tutvuvad Kaitseministeerium ja Kaitsevägi Iisraeli raketisüsteemidega, ei tähenda see muidugi seda et just need ostetakse Eestile. Moodsaid raketisüsteeme toodetakse mitmetes riikides. Seepärast on ka Kaitseministeerium kommentaaride jagamises veel ettevaatlik: «Praegu on käimas relvasüsteemi puutuva turuolukorraga tutvumine. Hankeprotsessiga veel alustatud ei ole.» kommenteerib ministeerium.