Eurobaromeeter: Europarlamendi prioriteet peab olema rahvatervise kaitse

Kodanike toetus ELile on Covid-19 pandeemia ajal kasvanud, selgub teisipäeval avaldatud Eurobaromeetri uuringust.

• EL peaks esmajärjekorras keskenduma rahvatervise kaitsele (42%), võitlusele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega (40%) ning kliimamuutustele (39%).
• Eesti vastajad peavad väga oluliseks ka majanduse toetamist ja uute töökohtade loomist (37%).
• ELi kodanikud soovivad, et parlament kaitseks demokraatiat: seda peab kõige olulisemaks kolmandik vastanutest (32%), järgnevad sõna- ja mõttevabadus (27%) ning inimõiguste kaitse (25%).
• Eesti vastajate arvates on esmatähtsad vaba liikumise (29%) ja rahvuslike traditsioonide ning kultuuride kaitse (26%).

Ligi kolmandik vastanuist leiab, et esmajärjekorras peaks Euroopa kaitsma demokraatiat (32%), sõna- ja mõttevabadust (27%) ning inimõigusi ELis ja kogu maailmas (25%). Demokraatia toetamise seadsid esikohale üheteistkümne liikmesriigi vastajad: Rootsi, Saksamaa, Soome, Itaalia, Taani, Austria, Luksemburg, Malta, Poola, Tšehhi ja Ungari. Eesti vastajad pidasid kõige olulisemaks vaba liikumise (29%), rahvuslike traditsioonide ja kultuuride (26%) ning sõna- ja mõttevabaduse (24%) kaitset.

Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola ütles uuringu tulemusi kommenteerides: „Euroopa kodanikud soovivad, et Euroopa Parlament kaitseks demokraatiat kui kõige olulisemat Euroopa väärtust. Me ei tohi pidada demokraatiat iseenesestmõistetavaks; äärmuslus, autoritaarsus ja natsionalism on kasvav oht Euroopale.”

Parlamendi peamine poliitiline prioriteet peab kodanike arvates olema rahvatervise kaitse (42%), järgneb võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse (40%) ning kliimamuutuste vastu (39%). Noorte vastanute arvates on esmatähtsad just kliimategevused.

Kodanikke huvitab ELi raha kasutamine

Värske uuring kinnitab, et Euroopa kodanikud soovivad täpsemat teavet ELi raha kasutamise kohta (43%), samuti tahaksid vastajad rohkem infot selle kohta, kuidas mõjutab Euroopa seadusandlus elu nende koduriigis (30%), mida teevad Euroopa Parlamendis nende riigist valitud saadikud (29%) ning milliseid samme astub EL koroonapandeemia ületamiseks.

„Kodanikud peavad saama rohkem infot selle kohta, kuidas ELi poliitikad ja otsused nende igapäevaelu mõjutavad,” ütles president Metsola.

Euroopa Parlament on selgelt öelnud, et taasterahastu toetuste väljamaksmine peab tuginema selgetel ja heakskiidetud plaanidel, see peaks toimuma läbipaistvalt ja kontrollitult ning sõltuma demokraatlike põhiväärtuste austamisest.

Kodanike toetus Euroopa Liidule on Covid-19 pandeemia ajal oluliselt suurenenud. 58% vastanuist leiab, et Euroopa Parlamendi roll liidu tuleviku kujundamisel peaks kasvama. Samuti on oluliselt kasvanud nende kodanike osakaal, kelle arvates on Euroopa Parlamendil hea maine (36%). 45% vastanutest suhtub Euroopa Parlamenti neutraalselt, 17% jaoks on parlamendi kuvand negatiivne. Sama kinnitab ka 2021. aasta suvel läbi viidud Eurobaromeetri uuring, mille kohaselt usaldavad kodanikud kõigist ELi institutsioonidest kõige rohkem just Euroopa Parlamenti.

Enamik vastanuist (62%, Eestis 67%) peab oma riigi ELi kuulumist positiivseks, 9% (Eestis 6%) arvab vastupidist. Samuti leiab ligi kolmveerand vastanuist (72%, Eestis 84%), et nende riik on ELi liikmelisusest võitnud.