Valitsus arutab homme kaitseliidu seaduse eelnõu, mille kõige olulisemad muudatused puudutavad kaitseliidu juhtimist.
Valitsus arutab kaitseliidu juhtimist muutvat eelnõu
Eelnõuga piiritletakse kaitseväe juhataja pädevus kaitseliidu juhtimises, mis piirduks üksnes sõjalise poolega. Kaitseliidu ülemale antakse eelnõus juurde rohkem otsustuspädevust ja vastutust organisatsiooni igapäevases töökorralduses. Samuti määratakse ära, mis on nii keskjuhatuse, keskkogu, keskrevisjonikomisjoni kui ka vanematekogu ülesanded ja pädevus.
Praegu kehtivas seaduses pole selge, kuidas sobituvad kaitseliidu struktuuri eriorganisatsioonid (naiskodukaitse, noored kotkad ja kodutütred). Eelnõuga liidetaks need kaitseliidu struktuuri selle struktuuriüksustena.
Relvi puudutavas osas näeb eelnõu ette uue regulatsiooni, mille järgi kaitseliidu liige saaks relva kanda ka tsiviil- ja teenistusrelvade registrisse. Kehtiv seadus kohustab kaitseliitlasi sõjaväerelvade registris registreerima ka oma isiklikke relvi, mistõttu ei tohiks nad selliseid relvi isiklikuks otstarbeks kasutada.
Eelnõuga sätestatakse ka kaitseliidu liikmete sotsiaalsed tagatised. Lisaks antakse kaitseliidule võimalus kontrollida liikme ja liikmeks asuda sooviva isiku isikuandmeid.
Veel on eelnõusse lisatud järelevalve peatükk. Praegu on riigipoolne kontroll kaitseliidu tegevuse üle puudulikult sätestatud ning puuduvad selged vastutusalad. Samuti on järelevalve sätestamisel arvesse võetud muudatusi kaitseväe juhataja poolses kaitseliidu juhtimises.
Eelnõu väljatöötamise ajendiks sai vajadus viia kaitseliidu seadus kooskõlla tehtud ja tehtavate muudatustega, sealhulgas kehtivate või kehtima hakkavate õigusaktide ja ümberkorraldustega riigikaitse valdkonnas. Kehtiv kaitseliidu seadus jõustus 1999. aastal ning ei vasta enam õigusruumi ootustele. Seaduseelnõu on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2013. aastal.