Kui vihm ei kasta, aitab kastmissüsteem!

Kastmissüsteem Ihaste ratsakoolis Foto: Taavi Lulla (Ponuur OÜ)

Kevadsuve üheks suurimaks väljakutseks aias on kastmine. Vee järele ei janune pelgalt peenrad, vaid ka muru ja iluaia puud-põõsad. Põuakahjustuste ennetamiseks on mõistlik luua maa-alune kastmissüsteem.

Koduaia kastmissüsteem tööolukorras Foto: Taavi Lulla (Ponuur OÜ)

Mõistagi oleks ideaalne, kui unistuste kodu juurde rajatud aed oleks juba algusest peale planeeritud niisugune, et see ei nõuaks lisaks loomulikele sademetele täiendavat kastmist või oleks kastmisvajadus võimalikult väike. Kunstlik lisakastmine on enamasti kõige olulisem vahetult pärast aia loomist, mil taimed on värskelt istutatud ning muruseeme või siirdemuru alles maha saanud. Ideaalses aias võiksid taimed vähemalt kastmise mõttes pärast juurdumist iseseisvalt hakkama saada. Reaalsuses eksisteerib paraku selliseidki põuaperioode, mis võivad probleeme tekitada ka hästi planeeritud aedades. Siis on võimalik kasutada kättesaadavaid vahendeid käsitsi kastmiseks või rajada maa-alune kastmissüsteem.

Joogiveega peenraid kasta ei maksa

Sõltuvalt kastmisvajadustest ning tehnilistest võimalustest jaotatakse aiad tavaliselt tsoonideks, mida saab eraldi kasta: murualad, peenrad ja hekid. Tõsi küll, muru kastmine on tõeliselt vajalik vaid kohtades, kus muru võimalikult hea seisund on põhjendatult oluline. Sellisteks kohtadeks on näiteks staadionimurud ja golfiväljakud.

Tiheasustuse eramute juures on kastmisvett reeglina võimalik ammutada vaid asula veevärgist. Joogivett peaks aga kastmiseks kasutama võimalikult vähesel määral. Esiteks võiks kvaliteetse joogikõlbuliku vee kasutamist kastmiseks juba iseenesest minimeerida. Teiseks on mitmetes Eesti asulates juba ette tulnud probleeme, et suviti, mil elanikud intensiivsemalt kastavad, on häiritud tavapärane veega varustus. Niisiis, kus võimalik, peaks kastmisvett ammutama looduslikest pinnaveekogudest või sademeveetoitelistest veereservuaaridest.

Pop-up vihmuti puhkeolukorras Foto: Taavi Lulla (Ponuur OÜ)

Põuaperiood nõuab suuri kastmisvee koguseid

Soovitav on kasta harvemini, aga põhjalikumalt. Nii luuakse eeldused, et taimejuured kasvavad sügavamale ja taimed oleks seeläbi vähem põuakartlikud. Murualade puhul on mõistlik kasta nii palju, et pinnas oleks niiske ca 15–20 cm sügavuseni. Sõltuvalt oludest võib sellise sügavuseni jõudmiseks vajaminevate sademete hulk olla ligikaudu 10–20 mm. Peenarde ja hekkide puhul võib vajaminevate sademete hulk olla ka oluliselt suurem, sõltuvalt taimedest. 1 mm sademeid tähendab, et ühe ruutmeetri maapinna kohta on antud liiter vett. Seega kui on vaja kasta näiteks 100 ruutmeetrit murupinda kastmisnormiga 10–20 mm, kulub selleks 1000–2000 liitrit vett.

Kõige lihtsam viis ühe kastmiskorra jaoks vajamineva veekoguse leidmiseks ongi mõõta ära kastetava pinna suurus ruutmeetrites ja korrutada see vajaliku kastmisnormiga. Kui arvestada, et põuaperioodil võib olla vajadus korralikuks kastmiseks näiteks kaks korda nädalas, lähevad vajaliku kastmisvee kogused päris suureks. Vajamineva vee suur maht on ka põhjuseks, miks suuremate pindade kastmiseks on keeruline kasutada vihmavee kogumismahuteid.

Maa-alune kastmissüsteem on mugav

Mugavaim on koduaia kastmiseks kasutada automaatset maa-alust kastmissüsteemi. Murualad kastetakse tavaliselt ära nn pop-up vihmutitega. Nii on vihmutid ja veetorud mulla all peidus ning kastmissüsteem nähtav vaid kastmise ajal, mil vihmutipead murupinnast vee jõul välja tõusevad. Pärast kastmist laskuvad vihmutipead tagasi alla – nii ei takista kastmissüsteem muid toimetusi murul. Peenrad ja hekid kastetakse tavaliselt ära tilktorude abil. Süsteemi automaatseks juhtimiseks kasutatakse spetsiaalseid kontrollereid, mida on läbi wifi-võrgu võimalik juhtida ka nutiseadme või arvutiga.

Mida on vaja teada kastmissüsteemi planeerimisel?

Kastmissüsteemi plaan Foto: Taavi Lulla (Ponuur OÜ)

Maa-alune kastmissüsteem projekteeritakse sõltuvalt aia kujundusest ning vee lähtekohast. Kui vesi võetakse asula veevärgist või oma kaevust, tuleb esmalt kindlaks teha, kui palju vett olemasolev veesüsteem on suuteline andma. Kui kastmise jaoks rajatakse uus torustik, saab saadava vee kogust hinnata olemasoleva veemõõtja või pumba andmete põhjal. Kastmisvee torustik tuleks ühendada võimalikult veemõõtja lähedale või oma kaevu puhul võimalikult pumba lähedale. Kastmisvee torustiku läbimõõt peaks olema vähemalt sama suur kui on torustik veemõõtja või pumba juures. Kui kastmisvee võtmiseks kasutatakse peenemat torustikku või kraani, mis on juba varem rajatud, tuleb veevärgi võimekus kastmissüsteemi ühenduspunktis eraldi ära mõõta. Seda saab teha näiteks mõõtes, kui palju aega kulub 10-liitrise anuma täitmiseks.

Kui veevärgi suutlikkus on teada, võetakse ette aia plaan, mille peale skitseeritakse kastmiseks vajalikud vihmutid ja tilktorud. Vihmutite ja tilktorude veekulu leitakse vastavate toodete tehnilistest andmetest. Selle järgi saab vaadata, kui palju vihmuteid või tilktorumeetreid saab samaaegselt töötama panna. Erinevate vajaminevate kastmistsoonide arv sõltub nimelt nendest andmetest. Tüüpilisemad kastmisraadiused on koduaia pop-up vihmutitel 4, 6, 8 ja 10 meetrit. Vihmuteid saab reguleerida nii täisringi kastmiseks kui ka sektori kastmiseks 40 kraadist kuni 360 kraadini. Hoone äärtesse planeeritakse vihmutid alati selliselt, et nende kastmissektor oleks suunatud majast eemale. Planeerimisel peavad üksikute vihmutite kastetavad alad alati mõnevõrra kattuma, et vihmutite vahele ei jääks kuivi alasid. Tilktorud planeeritakse peenardesse selliselt, et kogu peenar oleks torudega kaetud, jättes toruliinide vahele ca 40 cm.

Et aeda saaks tsoonide kaupa kasta, kasutatakse erinevate tsoonide avamiseks-sulgemiseks magnetventiile, mida juhib kontroller. Kontroller paigaldatakse enamasti mõne hoone sisse, aga neid saab paigaldada ka välitingimustesse. Magnetventiilid sätitakse enamasti maa-alusesse ventiilikasti, kus neid on võimalik vajadusel ka hooldada. Et vihmaperioodil kastmist ei toimuks, hoolitseb vihmaandur, mis paigaldatakse õue, kus vihm saaks anduri peale sadada.

Magnetventiilid maa-aluses ventiilikastis Foto: Taavi Lulla (Ponuur OÜ)

Enne külmakraadide saabumist tuleb maapinnas umbes 20–30 cm sügavusel paiknev kastmissüsteem sulgeda ja veest tühjendada. Seda on võimalik teha õhukompressoriga läbipuhumise teel.

Kastmisvaldkond on lai ja spetsiifiline ning selles orienteerumiseks on mõistlik kasutada ekspertide abi. OÜ Ponuur pakub kastmislahendusi ideest teostuseni: nõustame planeerimisel, projekteerime, müüme vajalikud tarvikud, ehitame süsteemi valmis ja aitame hooldamisel. Lisaks koduaedade kastmissüsteemide rajamisele omab OÜ Ponuur suuri kogemusi ka teistes kastmisega kokku puutuvates valdkondades: ratsaväljakute kastmine, jalgpalli- ja multispordi väljakute kastmine, palgivirnade kastmine saetööstustes, tolmutõrje vihmutus, viljapuuaedade kastmine, aianduskeskuste kastmissüsteemid, niisutussüsteemid teaduskatsete jaoks jpm.

KONTAKT:

Ponuur OÜ

tel. [phone]

[e-mail]

www.ponuur.ee