/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/01/25/14328214t1h6eda.jpg)
Perearsti nõuandetelefon 1220 sai eelmisel aastal 521 400 kõne, mis on 61 protsenti rohkem kui aasta varem ning ühtlasi ka nõuandetelefoni uus rekord.
Perearsti nõuandetelefonile tehti möödunud aastal kõnede rekord
Enim kõnesid tehti möödunud aastal märtsis, kui teenindati kokku 59 600 kõnet, seda perioodil mil koroonaviiruse kui ka teiste viirushaiguste levik Eestis oli enneolematult kõrge. Tööpäeviti helistati nõustajaile keskmiselt 1500-1600 korda ning kõige rohkem kõnesid tehti endiselt nädalavahetustel ja pühade ajal, kui perearstikeskused on suletud.
2022. aasta hakul ei saa kõnede arvu langust samuti kuidagi täheldada. "Jaanuaris teenindasime 78 938 kõne, mida on kaks korda rohkem, kui varasematel aastatel samal ajal ning ühtlasi ka kõigi aegade ühe kuu rekord. «Meie jaoks on tegemist juba mitmeaastase maratoniga, mitte enam koroonaviiruse lainega,» märkis perearsti nõuandetelefoni 1220 teenindusjuht Kärt Kukk. «Eesmärgiks oli vastata nii paljudele kõnedele kui võimalik, et abistada pöördujaid, riiki ning tervishoiusektorit keerulises olukorras,» lisas Kukk.
Kui kõnede vastuvõtuvõime on järjest suurenevast mahust hoolimata väga kõrge, pikenesid paraku ooteajad, mis tekitasid tipptundidel kõneootejärjekordi. «Meie eesmärk on klienti säästa võimalikust pikast ooteajast ning tasumast lühinumbritariifi eest suuri telefoniarveid. Selleks soovitame kindlasti helistades kasutada meie pikka alusnumbrit 6346 630, millele ei rakendu telefonioperaatori poolselt lisatariifi,» märkis Kukk.
Tervisekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemanni sõnul on nõuandetelefoni teenus äärmiselt oluline ning nende panus koroonapandeemia ajal on olnud märkimisväärne. Seda ilmestavad ka arvud: möödunud aastal eraldas haigekassa nõuandetelefoni teenusele kokku 2 315 000 eurot.
Friedemann märgib, et suurenenud vajadus rahastuse osas on jätkuvalt seotud COVID-19 pandeemiaga, mis tõi perearstidele suure koormuse ning perearsti nõuandetelefon aitas seda koormust hajutada olulisel määral. Nõuandeliini vastutusala suurenes eeskätt igapäevaselt koroonatestimisele saatekirjade väljastamisega ning lisandunud rollist osutada nõustamist COVID-19 vaktsineerimisega seotud küsimustes.
«Nõuandetelefoni teenuse toetamine lisarahastusega on oluline, võimaldades seeläbi palgata abijõudu, mis oli vajalik selleks, et nõuandetelefonilt saaksid jätkuvalt abi ka teiste tervisemuredega inimesed, mis ei ole kuhugi kadunud. Lisaks osutab perearsti nõuandetelefon alates 1. jaanuarist uue teenusena ka vaegkuuljatele mõeldud veebivestlust, mida plaanime edasi arendada käesoleval aastal,» ütles Friedemann.
Kuigi pöördumiste teemad on aja jooksul jäänud samaks, on muutunud nende osakaal. Valdavaks on hetkel ülemiste hingamisteede viirushaiguse sümptomitega pöördujate arv, mis tuleneb suuresti COVID-19 levikust, kuid kadunud ei ole ka teised hooajalised viirushaigused ning igapäevased tervisemured, sealhulgas krooniliste haiguste ägenemised, traumad ja vigastused.