GALERII ⟩ Meremuuseumi uus näitus jutustab Lennusadama taassünnist

Alates 24. märtsist näevad Paksu Margareeta külastajad Eesti Meremuuseumi uut fotonäitust, mille seni avaldamata pildid jutustavad, kuidas Lennusadama ainulaadne vesilennukiangaar taastati omapäraseks meremuuseumiks.

«Tänavu 12. mail täitub kümme aastat, mil üks Eesti, aga ka maailma arhitektuuri pärle – vesilennukite angaari – on olnud kõigile avatud. Selle taastamine ja muuseumiks rekonstrueerimine tähendas mitut aastat väljakutsete rohket tööd. Neid meenutava näitusega alustame Lennusadama taassünnipäeva tähistamist,» ütles Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen.

Fotonäituse külastajad saavad paarikümne pildi najal muljetavaldava ülevaate, millises olukorras oli vesilennukite angaar siis, kui alustati selle rekonstrueerimist.

Dresen näitas Postimehele fotosid, millel on peaaegu võimatu ära tunda Lennusadama tänast peasissepääsu ja kohviku Maru terrassi asukohta.

«Nende üle oligi esimest korda väike vaidlus, kui sai seda muinsuskaitsele tutvustatud. Aga õnnestus selgeks teha, et muuseumil peab olema ikkagi koht, kus on piletimüük, tualetid ja kohvikuosa,» rääkis Dresen.

Järgmised pildid on lammutustöödest, mille käigus tuli angaari seestpoolt suurte tellingutega toestada, sest kardeti, et see võib sisse variseda. Need Kalamaja elanikud, kes muuseumi rajamise ühes etapis pidid kannatama Lennusadama poolt kostvat hirmsat müra, võivad nüüd fotodelt näha, milles tookord asi oli. Nimelt lõigati tookord betooni ja puhastati välja metallsarruseid, et neid korrosiooni vastu kaitsta.

Kogu muuseumiekspositsioon on mikrobetoonvaiadel. «Neid vaiasid on palju, sest iga väikseimgi eksponaat, alates meremärkidest ja lõpetades paatidega, kõik seisavad mikrobetoonist vaiadel. Rääkimata allveelaevast Lembit,» lausus Dresen.

Näha saab ka mitmeid kavalusi, mida angaari rekonstrueerimisel kasutati. «Betoonkoorik on täis hülsse, mille kaudu lasti katusesse spetsiaalset epoksüüdi, et kaitsta korrosiooni eest neid metallkonstruktsioone, mida ei avatud. See lahus pidi minema läbi kogu selle betooni ja kui koorik oli altpoolt kergelt märjaks muutunud, siis oli asi õnnestunud,» meenutas muusumijuht.

Katuse betoonkiht püsib Dreseni sõnul ilusti. Möödunud aastal tehtud suured tööd olid seotud ainult katusekattega ja läbijooksude kinni saamisega ning uue soojustuse panemisega, aga betooniga on kõik korras.

«Selle näituse avamine on esimene meie ürituste sarjas, millega tähistame kümmet aastat vesilennukite angaari avamisest ja mis kulmineeruvad 11.-13. mail, kui saab täpselt kümme aastat. Siis tulevad erinevad ekskursioonid ja tuleb ka suur kontsert Lennusadamas sees,» rääkis Dresen.

Vahepeal meenutatakse tõenäoliselt ka ebameeldivamaid aegu Lennusadama ajaloos, kui Eesti riik pidi vaidlema mitme Vene firmaga, kes olid ennast angaaris sisse seadnud ja sealt kuidagi lahkuda ei tahtnud.

«Meil tuleb veel eraldi näitus Lennusadama välialale. Tuleb ka väliala mäng ja palju igasuguseid ekskursioone. Neid teevad muuhulgas ka need muuseumitöötajad, kes olid Lennusadama tegemise juures. Nii et on võimalik kuulda otseallikast, kuidas need asjad vanasti käisid. Eks valusaid ja piinlikke momente oli piisavalt, enne kui Eesti riik Lennusadama enda kätte sai,» ütles Dresen.