VIDEO ⟩ Valitsuse pressikonverentsil rääkisid põgenikest ja riigikaitsest Aab, Jaani ja Riisalo

Jaak Aab. Foto: Konstantin Sednev

Neljapäevasel pressikonverentsil võtsid sõna peaministri ülesannetes riigihalduse minister Jaak Aab (KE), sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE) ja siseminister Kristian Jaani (KE). 

Valitsus kiitis tänasel julgeolekualasel kabinetinõupidamisel heaks otsuse eraldada Eesti riigikaitse tugevdamiseks täiendavalt 476 miljonit ja ühiskonna võimele kriisioludes hakkama saada 86 miljonit eurot.

Peaministri ülesannetes riigihalduse minister Jaak Aab selgitas, et kaitseministeeriumile ja kaitseväele oli tänane otsus oluline eeskätt selleks, et nad saaks hankeid juba korraldama hakata. Vastavalt kaitseministeeriumi kavale hakatakse tema sõnul kulusid katma nii kiiresti kui võimalik. 

«See on ajalooline otsus, sellist otsust Eestis varem tehtud pole. Aga olukord dikteerib, et me peame olema valmis. Valmis võimekustega. Kindlasti annab omad õppetunnid sõda Ukrainas,» rääkis Aab. 

Lisaks märkis minister, et kuulujutud valitsuse halvast tervisest on alusetud.

Jaani: siseministeeriumile eraldatud raha jaotub laias laastus kaheks

Siseministeeriumile eraldatud raha kohta nentis minister Kristian Jaani, et tegu on kõva sõnaga. «Kui kronoloogias tagasi minna, siis üle 20 miljoni (eraldati varasemalt- toim) piiriehituse tugevdamisesse ja sealt suur osa rahast läheb Narva jõe piirivalvesse. Ja nüüd, tänane põhimõtteline otsus 86 miljonit eurot siseministeeriumi valitsemisalasse, mis laias laastus jaguneb kaheks - esmalt kõik, mis on seotud siseturvalisuse ja julgeolekuga ja teine pool, kõik see, mis on seotud elanikkonna kaitsega.»

Jaani sõnul loodab ministeerium neljas suuremas linnas sõlmida lepingud, et kaardistada kohalike omavalitsuste hooned, kuhu vajadusel varjuda. Samuti plaanitakse tema sõnul kokkuleppeid ka eraomandis hoonetega, olgu nendeks näiteks maa-alused parklad. Niisamuti võetakse luubi alla ohuteavitus. 

«Me läheme edasi ka sireenidepõhise inimeste teavitamisega. Kaardistame tiheasustusega linnad, kus on sireenidepõhist ohuteavitust vaja. Ka selleks on 86 miljoni juures raha olemas,» kinnitas Jaani. 

Riisalo: sõjapõgenikud soovivad tulla pealinna

Minister Signe Riisalo nentis, et Ukraina sõjapõgenike sisseränne Eestisse on vähenenud. Tänaseks on Eestis üle 22 000 sõjapõgeniku, kuid piiril on vastu võetud üle 30 000, kellest umbes 7700 on öelnud, et nad on transiidil. Lühiajalisel majutusel on üle 6000 inimese, vabu lühiajalisi majutuskohti on Riisalo sõnul umbes 1000.

«Karm tõde on see, et inimesed soovivad tulla pealinna. Tänaseks on Tallinnas neist 84 protsenti,» sõnas Riisalo, lisades, et eesmärk on jätkuvalt inimesi üle Eesti hajutada.

Riisalo märkis, et riik kaardistab võimalikke majutuskohti pikemaks majutamiseks. «Oleme alustanud täiendavate pindade renoveerimisega,» kinnitas ta. «Nii paljude elukohtade leidmine nii lühikese ajaga on ülikeeruline.»

Kui põgenik keeldub riigi pakutavast pikaajalisest majutusest, on tal kohustus elukohta siiski otsida ja lahendusi leida, sõnas minister.

«Väga paljud siia tulnud inimesed on kõrgharidusega ja tippspetsialistid,» rääkis Riisalo. «Kindlasti on siiajõudnud inimestel midagi Eesti ühiskonnale pakkuda.»