Reformierakonna ja Keskerakonna läbirääkimiste tulemusena lepiti kokku ligi 600 miljoni euro suuruses kaitse- ja sisejulgeoleku paketis, mille raames alustatakse keskmaa õhutõrje arendamist eesmärgiga see valmis saada 2025. aastaks.
Julgeolekuministeeriumid saavad 562 miljonit, lisaks keskmaa õhutõrje (5)
Eelmisel nädalal esitas kaitseminister Kalle Laanet (RE) 476 miljoni eurose ning siseminister Kristian Jaani (KE) enam kui 80 miljoni eurose taotluse eraldisteks lisaeelarvest.
Keskfraktsiooni esimees Jaanus Karilaid ütles, et kaitse- ja sisejulgeoleku paketile antakse ametlik kinnitus tänasel valitsuse istungil. «Liitlaste panust on heidutuse tagamisel võimatu alahinnata, kuid Eesti prioriteet peab olema iseseisva ja laiapindse riigikaitse tagamine. Eesti inimeste kaitsetahe on tugev. Riigi ülesanne on kindlustada tehniline võimekus ja tagada vajalik varustus. Ukrainas toimuv sõda on meile andnud piisavalt tagasisidet, milline relvastus pakub tõhusaimat kaitset,» rääkis Karilaid.
«Eesti saab keskmaa õhutõrje võimekuse hiljemalt 2025. aastaks ning selle hinnanguline maksumus on 350 miljonit eurot. Täpsem hind selgub pärast seda, kui kaitseministeerium on esitanud valitsusele hiljemalt juulikuuks detailse hankekava. Välistada ei saa ka riik-riigile tehingut juhul, kui see toob kaasa kiirema tarne,» lausus Karilaid.
«Keskmaa õhutõrje on Putini režiimi tsiviilelanikkonda hävitava sõjapidamise viisi tõttu hädavajalik Eesti elanikkonna kaitseks. Samuti aitavad keskmaa õhutõrje «mullid» turvata üle Eesti kaitseväe reservüksuste mobilisatsiooni ning liitlaste tugevduste saabumist Eesti sadamates ja lennuväljadel.»
Otsus, et kaitseministeerium peab nelja kuu jooksul välja töötama keskmaa õhutõrje hankeplaani, tehakse valitsuse istungil. Neli kuud on seatud tärminiks seetõttu, et selle aja jooksul peaks selguma, kas mingit keskmaa õhutõrjet saab ka liitlastelt. Eelmisel nädalal tutvustati keskerakondlastele kaitseministeeriumist ka plaani, mille kohaselt saaks just ameeriklastega koostöös keskmaa õhutõrje 2025. aastaks. Seega ei ole keskmaa õhutõrje konkreetselt töös oleva lisaeelarve ja 600-miljonilise julgeolekupaketi osa, vaid seda kajastatakse järgnevate aastate kulutustes ning riigieelarve strateegias.
Kalle Laaneti sõnul sisaldab kaitseministeeriumi lisaeraldis lühimaa õhutõrje arendamist, tankitõrje lisarelvastuse soetamist, kaudtule võimekuse tõstmist, olukorrateadlikuse parendamist, täiendavate liitlassõdurite vastuvõtmiseks taristu loomist ja rohkem kui kaitseliidu maakaitse struktuuri kahekordistamist. Laaneti sõnul on kõik need lisaarendused võimalik ellu viia järgmise kahe aasta jooksul.
Valitsus kiitis julgeolekualasel kabinetinõupidamisel heaks otsuse eraldada Eesti riigikaitse tugevdamiseks täiendavalt 476 miljonit ja ühiskonna võimele kriisioludes hakkama saada 86 miljonit eurot.
«Putini režiimi sõda Ukrainas on pannud kõik liitlasriigid üle vaatama oma riigikaitse,» ütles peaminister Kaja Kallas. «Täna samal ajal, kui Brüsselis algab NATO riikide tippkohtumine, kinnitas valitsus Stenbocki majas meie kokkuleppe tugevdada Eesti riigikaitset veel enam kui poole miljardi euroga. Koos 380 miljoni euroga, mille jaanuaris erakorraliselt riigikaitsele eraldasime, tõstab see Eesti kaitsekulutuste taseme järgmisel neljal aastal keskmiselt 2,5 protsendini SKP-st. See on ajalooline otsus,» ütles Kallas.
Peaminister lisas, et täiendavalt tuleb tugevdada kogu ühiskonna võimet kriisides hakkama saada. „Eesti peamine siseriiklik mure on praegu sisejulgeolek, mis on meil kõigil ühine. Seega eraldame riigikaitse tugevdamisel ka erakorraliselt 86 miljonit siseturvalisuse jaoks. Keegi ei soovi sõda oma koju ja me peame tegema kõik, et see nii jääks. Sellepärast otsustasime koos riigi otseste kaitsekuludega rahastada täiendavalt ka neid tegevusi, mis aitavad meie ühiskonnal olla paremini valmis kriisiolukordadeks.“
«Vajaduses tugevdada Eesti kaitsevõimet ei kahtle tänasest julgeolekuolukorras keegi ning lisanduva 476 miljoni euroga suudame end veelgi paremini varustada,» lausus kaitseminister Kalle Laanet. «Meie otsused, kuhu raha suunata, põhinevad kaitseväe juhataja sõjalisel nõuandel ning sellel, et hangitav relvastus peab tooma kohese sõjalise võime kasvu,» lisas ta.
Laanet tõi välja, et tugevdatakse kuute suunda: lühimaa õhutõrje, tankitõrje, kaudtuli, olukorrateadlikkus, liitlaste taristu ning vaba tahte rakendamine läbi Kaitseliidu. «Oleme näinud ka Ukrainas toimuva sõja kogemusest, et need valdkonnad on agressori vastu võitlemisel väga olulise tähtsusega,» sõnas kaitseminister.
Elanikkonna kaitse ja sisejulgeoleku tugevdamiseks eraldab valitsus siseministeeriumile 86 miljonit eurot, millest osa kasutatakse Ukraina sõjaga seotud sisejulgeolekutegevusteks osa elanikkonnakaitseks. Rahastust kasutatakse näiteks ajutise kaitse menetluse ja Eesti-Läti piirikontrolli osalise taastamise kulude katmiseks.
Siseminister Kristian Jaani sõnul on laiapindne riigikaitse saanud Ukraina sõja kontekstis uue mõõtme. «Peame pöörama suuremat tähelepanu siseministeeriumi valitsemisala asutuste ülesannete täitmiseks kriisiolukordades. See tähendab, et kaitsevaldkonna kõrval on tähtis ka Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitsei ja Päästeameti sõjaline valmisolek ning kogu ühiskonna valmisolek sellise ohuga hakkamasaamiseks. Sõjaohu korral peavad oma tegevust jätkama nii päästjad kui ka politseinikud. Kriisiks peavad olema hästi valmis ka kohalikud omavalitsused. See ongi lai riigikaitse, mida tuleb ka rahastada tervikuna, sest sõjas ei saa üks pool ilma teiseta hakkama,» märkis Jaani.