ANALÜÜS ⟩ Ukraina on hävitanud pea pooled nende vastu saadetud tankidest

Ukraina sõdur vaatamas leeke peale Molotovi kokteili heitmist väljaõppe kursustel. Foto: DANIEL LEAL

• Me kõik uskusime vene muinasjutte Venemaa armeest
• Venemaa on kaotanud 15% kõikidest moderniseeritud tankidest
• Rünnakute efektiivseks jätkamiseks napib Kremlil sõdureid

Paljud sõjanduseksperdid, rääkimata tavakodanikest, on olnud hämmastunud Venemaa armee vähesest edust Ukrainas. On ka öeldud, et Venemaa armee on edukas seni, kuni kohtab Ukraina sõjaväge.

See väide võib tunduda kontekstist rebitud, kuid Ukraina armee andmetel on 90%Venemaa rünnakutest sooritanud tsiviilobjektide vastu. Osapoolte andmetesse tuleb sõjalise konflikti ajal suhtuda alati pisut kahtlevalt, kuid tegelikult ei muuda ka see asja, kui rünnakuid tsiviilobjektidele oleks 80%.

Võitmatu armee?

Miks siis ikkagi on Venemaa sõjaline võimsus takerdunud? Venemaad on hinnatud sõjalise võimsuse järgi teiseks riigiks maalimas ning kuidas on võimalik, et sõjaliselt võimsuselt kahekümne teisele kohale paigutuv Ukraina on suutnud nende rünnaku takerduma panna.

Venemaal on NSVL õigusjärglasena saadud maailma suurim tankiarmee, mille suuruseks on hinnatud üle 21000 tanki. Probleem oli selles, et enne Putini võimuletulekut oli armee tugevas alarahastuses ning 2000-ndate alguses algatatud programmid, aitasid olukorda alguses pisut leevendada, august välja tuua ning hiljem juba parandada.

Peamine probleem oli toona ning on ka nüüd elektroonika, side- ja vaatlusseadmed. Neid lihtsalt ei osata teha ning iga kord, kui Venemaa elektroonikatööstus on jõudnud maailmatasemele, on maailmatase juba kaugele eest ära läinud.

Kindel on see, et kõik Venemaa tankidest ei tööta. Õigemini oleks õige jaotus – osad töötavad, osad saab tööle panna, osad saab uuesti ehitada, osasid ei saa tööle panna ning mõned pole selleks ehitatudki. Avalikest allikatest on väga keeruline leida usaldusväärseid andmeid selle jaotuse kohta ning arvestades Venemaa sõjaväes praeguseni toimuvat korralagedust, on võimalik, et venelased isegi ei tea seda täpselt.

Suured tankiarmeed lõid pildi võimsast armees, kuid üks põhjus, miks Venemaa isegi oma võimsust uskus, oli sõjaliste konfliktide vähesus. Tšetšeenia sõjad said lõpu kakskümmend aastat tagasi. 2008 toimunud Gruusia sõjas ning 2014 toimunud konfliktis olid tankid peamiselt kasutusel transpordivahenditena, ilma konkreetse lahingulise kasutuseta.

Levinuim tank on Venemaal juba 1969 tootmisse läinud T-72 oma modifikatsioonidega, mida erinevatel hinnangutel on 5500-6000. Loomulikult ei tööta need kõik. Uusim tank on Armata T-14, mida lääne eksperdid on nimetanud pabertiigriks ning mida hinnanguliselt on vaid paarkümmend tükki.

T-14 Armata 6. mail 2018 Moskvas paraadiks harjutamas. Foto: Wikimedia Commons / Dmitri Fomin

10 aastat võrdub 1 kuu

Kui võtta aluseks Military Balance 2022 hinnang ning Ukraina armee avaldatud andmed kahjutuks tehtud Venemaa tehnika osas, on Venemaal põhjust muretsemiseks.

Ukraina on esimese sõjakuuga hävitanud 530 Venemaa tanki. Võrdluseks, et terve aastakümne väldanud NSVL-Afganistani sõja jooksul hävitati 385 tanki. Soomukite osas on samuti tänaseks rohkem hävitustööd tehtud. Ainult lennukite ja kopterite absoluutarvu osas ei ole veel Ukraina järgi jõudnud. Koptereid hävitati Afganistanis 400, kuid arvestades, et neid purustati u 40 aastas, teeb see 3-4 kuus. Ukrainlased on juba tänaseks teinud kahjutuks 124 kopterit.

Tegelikult ongi protsentuaalselt kõige suuremad Venemaa kaotused kopterite osas. Kui hinnata saadaolevaid andmeid, siis on ta kaotanud juba 25-30 oma lahingukopteritest. Lennukitest on praeguseks kaotatud 7%, mis kaasaegse õhutõrje tarnimisega Ukrainale jõudsalt suurenema hakkab või loobuvad venelased lendamisest. Soomukitest on Ukrainlased hävitanud viiendiku ning tankidest umbes 15%.

Veelgi hullem on pilt, kui vaadata Ukrainasse tunginud vägede seisu. Sinna saadeti 120 pataljoni taktikalist gruppi, milles kokku 1200 tanki ja 3600 soomukit. Selle arvutuse kohaselt on Venemaa tänaseks kaotanud Ukrainas lausa 44% rünnaku väe tankidest ja soomukitest. 

Ukraina sõdur vaatamas Kiievi lähistel alla tulistatud Venemaa lennuki rususid 25. veebruaril 2022 Foto: SERGEY DOLZHENKO

Otsitakse kahuriliha

Vähemotiveeritud sõjaväelastega on samuti nagu tehnikaga – napib. Valgevenest tuleb teateid sealsete sõjaväelaste värbamisest ning süürlaste kaasamisest. Valgevene armee seas on sõda ebapopulaarne ning süürlased ei suutnud omalgi maal sõdida. Venelased ise on kandnud aga suuri kaotusi. Võttes aluseks Ukraina peastaabi andmed hukkunute osas ning arvestades, et hukkunute ja haavatute suhe on 1:3, siis on Kreml kaotanud praeguseks 30% oma vägede algsest koosseisust. Isegi vange ja deserteerinuid arvestamata on see väga suur arv. Kui võtta juurde pikale veninud varustusliinid ning laialipudistatus üle Ukraina, ei saa väga palju efektiivset ründejõudu alles olla. Pealegi ei võrdu mitu aastat treenitud tanki meeskond värskelt värvatutega. 

Mõningased ebatäpsed on arvutuses paratamatud, sest algandmed on juba ise ebatäpsed. Pealegi pole lahingutegevus rahulik tubane töö, kus exel laitmatus korras on.

Suurtele kaotustele vaatamata, pole tegelikult kuigi palju rõõmustavat. Putin on oma pimedas vihas valmis saatma rünnakule kasvõi viimase tanki ja hävitustöö muutub üha brutaalsemaks.

Võib öelda, et kümne aasta pärast on Venemaa armee märksa moderniseeritum, kui täna, sest suur osa praegust vanarauda hävitatakse ära ning lihtsalt ei jää midagi muud üle. Praegu, oleme natuke kõik olnud osa ühest pentsikust vene muinasjutust, kus kõik jäid loll-Ivani juttu uskuma.