Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Kodumetsade päästmisaktsioon kogus loetud tundidega üle 1000 toetaja (4)

Copy
RMK raie Haanja suusaradade juures möödunud sügisel.
RMK raie Haanja suusaradade juures möödunud sügisel. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Rahvaalgatus, mis nõuab asulate lähedastes riigimetsades, looduskaitse- ja hoiualadel uuendusraiete, sh lageraiete lõpetamist, kogus täna loetud tundidega üle 1000 toetaja, mis tähendab, et selle saab saata riigikogule arutamiseks.

«RMK jätkusuutmatu metsade majandamine tuleb peatada,» seisab algatuses, millele kodanikuühendused ootavad toetusallkirju kuni 23. aprillini.

«Lageraied inimestele olulistes metsades nende uuendamise nime all on väga paljude Eesti inimeste kurb reaalsus,» ütles üks petitsiooni algatajatest, MTÜ Päästame Eesti Metsad juhatuse liige Farištamo Eller. «Kas majandusmetsades pole piisavalt puitu, et minnakse lageraiuma asulatesse, kodumetsadesse ning looduskaitsealadele? Sellised raied tuleb kohe ära lõpetada, mitte aga kasutada erinevaid skeeme inimestest ja loodusest harvesteriga üle sõitmiseks.»

Elleri ütles, et üle Eesti on veel palju inimesi, kes nõuavad intensiivse metsamajandamise lõpetamist. «Seetõttu ootame kõiki allkirjastama, organisatsioone ja ettevõtteid liituma,» kutsus ta. «Kodumetsade kaitseks tuleb välja astuda ja selge sõnum edastada, et RMK intensiivne raietegevus ja poliitikute ning ametnikepoolne jätkusuutmatut puidutööstust soodustav poliitika peab lõppema.»

Looduskaitseühenduste Päästame Eesti Metsad, Keskkonnateabe Ühendus, Studio Viridis Loodusharidus ja Eesti Looduskaitse Selts tehtud algatuses seisab, et ühendused peavad vajalikuks lõpetada Eesti metsade lagedaks raiumine uuendamise ettekäändel, kehtestada piirangud, mille järgi kohalikele kogukondadele olulistes riigimetsades (KAH-alad) ning looduskaitse- ja hoiualadel tuleb majandada peamiselt püsimetsana või hooldusega; võimaldada lindudele ja loomadele pesitsusrahu kõigis metsades. Samuti tuleks ühenduste hinnangul tagada metsade elukeskkonna kaitsefunktsioon ja kriiside stabiliseerimise võime ka äärmuslike olude tekkimisel, näiteks sõja puhkemisel.

Kodanikuühendused peavad vajalikuks kaitsta metsi nii, et seal säiliksid võimalused koriluseks, puhkamiseks, matkamiseks ja varjumiseks ning puidu tagavara, mis võimaldaks keeruliste aegade üleelamist.

«Aasta tagasi pöörduti riigikogu ja valitsuse poole seoses murega kohalike kogukondade ja elanike kodumetsade nn KAH-alade majandamise pärast. Siis kirjutati, et KAH-alade majandamise kaasamise protsess pole sisuline ega rahulda kohalike kogukondade esindajaid,» seisab petitsioonis.

«Vahepeal on maailm drastiliselt muutunud ja meie tookord väljendatud mured on nüüd veelgi aktuaalsemad. Asulate lähedased kodumetsad kannavad muutunud maailmas veelgi olulisemat sotsiaalset, virgestavat ja turvatunnet andvat rolli, kaitstes saastuse, müra ja äärmusliku ilmastiku eest ning pakkudes võimalust kodu lähedal looduses tervistavas keskkonnas nautida loodust, matkata, sportida, marju ja seeni korjata.»

Kodanikuühendused nendivad, et «Kahjuks on RMK poolt korraldatav kogukondade ja elanike näiline kaasamine rahva pahameelt süvendanud. Meil on tõendeid ja valusaid kogemusi riigimetsade haldaja halvasti korraldatud kaasamiste ja metsamajandamise tööde kava puuduliku koostamise kohta. Sellele viitavad ka mitmed KAH-alade raietega seotud kaebused ja kohtuasjad. Tulemust ei andnud ka kohtumine riigikogu keskkonnakomisjoniga, kus RMK küll möönis tehtud vigu, kuid ei muutnud oma suunda, ega hakanud arvestama kogukondade huvidega. Ainult puidu varumisele keskendunud metsamajandamise põhimõtted pole riigimetsas õigustatud ning asulaid ümbritsevates metsades peavad lageraied olema keelatud.»

RMK on alustanud täiendavate KAH-alade metsatööde kavade tutvustamisega ning valdade raieplaanide esitamisega aastateks 2022–2031. «Kahjuks on neisse juba sisse planeeritud suures ulatuses lageraieid. Kutsume valitsust üles täitma ülaltoodud nõudmised, peatama KAH-aladel raied ja nende raietööde planeerimine, tagamaks kodumetsade kaitse üle Eesti,» kirjutavad looduskaitsjad.

Rahvaalgatust toetavad organisatsioonid on Eesti Roheline Liikumine, Loomus MTÜ, Eesti Metsloomaühing, Roheline Pärnumaa, Roheline Läänemaa, MTÜ Niilusoo, Eesti Vegan Selt, Eesti Metsa Abiks ja teised. 

Tagasi üles