Multš parandab mulla viljakust ja lihtsustab peenra hooldamist

29. märts 2022, 10:09

Kes rohenäppudest ei unistaks lopsakast aiast? Kahjuks avastab aga nii mõnigi neist ennast olukorras, kus kobeda musta mulla asemel on koduõuel väheviljaks, liivane, savine või paepealne pinnas. Millised on lahendused sellises olukorras?

Hea lahendus on kasvatada sel juhul liike, mis on mullaviljakuse suhtes vähenõudlikumad, taimi, mis on antud kasvukohale sobilikud. Osavalt planeerides võib tulemuseks olla väga kaunis ja eriline aed. Samas seab väheviljaks muld suured piirid võimaliku taimevaliku osas.

Õnneks on mullaviljakuse parandamiseks olemas erinevaid mooduseid: taimset päritolu multšide kasutamine, mineraal- või orgaaniliste väetistega väetamine, komposti või muude sidusainete lisamine, mis aitavad parandada mulla füüsikalisi ja keemilisi omadusi.

Multš kui rohenäpu abiline

Väga tänuväärsed materjalid mulla omaduste parandamiseks on orgaanilised multšid, näiteks muruniide, põhk, hakkepuit, puukoor, saepuru, männiokkad, purustatud lehed ja kompost.

Multš kaitseb istutusalasid umbrohtumise eest ja aitab mullas hoida optimaalset niiskust. Mida peenema struktuuriga on multši materjal, seda parem, sest peenemad multši osakesed lagunevad mullas elutsevate mikroorganismide toel kiiremini taimede poolt hästi omastatavateks toitaineteks.

Männikooremultš ja lehtpuuhake on sobilikud materjalid lillepeenarde, hekialuste ja põõsaste ümbruse multšiseks. Lehtpuuhaket võib kasutada ka näiteks köögiviljaaias käiguteedel, kus see sügisel maasse kaevates kergesti laguneb. Okaspuuhaket ei ole hea selle vaigusisalduse tõttu taimede multšimisel kasutada. Küll aga on see hea ning kauakestev materjal jalgradade ja mänguplatside kattematerjalina.

Enne peenra rajamist on soovitav istutusalal kasvav umbrohi ja murukamar eemaldada. Üks moodus on teha seda keemilise umbrohutõrjega, aga oluliselt ökoloogilisem on murukamar lihtsalt ära koorida. Et multši kiht oleks kogu peenra ulatuses ühtlane, tuleks kasutada peenraäärist või teha peenra serva korrektne 90 kraadine väljakaeve. Tänu korrektselt kaevatud peenraservale jääb multši kiht ühtlane ja muru ei saa enam nii kergesti multšitud ala sisse kasvada. Samuti jääb sedasi muru ja peenra piirile korrektne joon. Kindlasti tuleks peale pinnase koorimist ja enne multši laotamist istutusalal olev muld kobestada.

Niikaua kui istutatud taimed alles jõudu koguvad, jälgige hoolsalt, et peenrale ei sigineks umbrohtu. Kuigi paks multšikiht takistab umbrohuseemnete idanemist, suudavad visamad juurumbrohud siiski vahel multšist läbi kasvada. Mõne aasta möödudes, kui istutatud taimed on kasvanud suuremaks ning katavad juba kogu peenra, ei suuda umbrohud halvenenud valgustingimuste tõttu enam konkurentsi pakkuda.

Multš sobib ka laste mänguväljakute ja jalgradade rajamisel pinna katmiseks, tervise- ja suusaradade hooldamiseks, tee-ehitustööde järgse haljastuse tegemiseks.

Sellest hooajast pakub Baltic Bark uue tootena lehtpuuhaket ka 50 liitrises pakendis, mis on saadaval jaekauplustes, samuti on seda võimalik tellida ettevõtte kodulehelt www.mults.ee.