/nginx/o/2012/02/22/973996t1h38a7.jpg)
Peaminister Andrus Ansipi sõnul on ta haldusreformi vastu, kuna suuremate omavalitsuste teke tähendaks, et omavalitsuse haldusaparaati on kallim ülal pidada.
Ansipile ei meeldi haldusreform kulude kasvu tõttu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haldusreformi küsimuse esitas tänases riigikogu infotunnis Keskerakonna fraktsiooni liige Lembit Kaljuvee. «Valitsus on sellisel seisukohal, et las olla omavalitsused nii, nagu on. Miks te nii suhtute ja arvate, et see olukord on normaalne?» uuris ta.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul taandub küsimus omavalitsuse ülesannetele. «Küsimus on eelkõige vaatenurgas – kelleks neid kohalikke omavalitsusi pidada. Kui keegi peab neid teenindusasutuseks, siis võib öelda tõesti, et mida suurem parem,» argumenteeris Ansip.
«Minu jaoks ei ole kohalikud omavalitsused teenindusasutused, vaid nende tähtsus seisneb keskvõimu tasakaalustamises. Nad peavad seda tegema ja selline on olnud omavalitsuste definitsioon juba vähemalt 150 aastat.»
Ansipi sõnul näitavad Saksamaal ja Belgias 1980ndatel aastatel läbi viidud analüüsid, et halduskulud kasvavad suuremas kohalikus omavalitsuses hüppeliselt. «Kui väikestes organisatsioonides toimuvad paljud protsessid ise, siis suures tuleb need institutsionaliseerida ja see toob kulutuste kasvu.»
Samuti ei olnud peaminister päri sellega, et kohalike omavalitsuste rahakotti on kärbitud, ent kohustatud neid pakkuma teenuseid.
«Paljude funktsioonide puhul on diskuteeritav, kas see kuulub kohalike omavalitsuse või keskvalitsuse ülesannete hulka. Kindlasti on sündide surmade registreerimine riigi ülesanne ja selleks on kohalikule omavalitsusele ka vahendid antud. Mitte ühtegi riigi kohustust pole neile pandud ilma seda kompenseerimata,» kinnitas peaminister.