Liimets EL-i välisasjade nõukogul: jätkame Venemaa isoleerimist

Eva-Maria Liimets. Foto: Edijs Pālens

Euroopa Liidu (EL) välisasjade nõukogul osalenud välisminister Eva-Maria Liimetsa sõnul jätkab Euroopa Venemaa igakülgset poliitilist ja majanduslikku isoleerimist.

Liimets osales esmaspäeval EL-i välisasjade nõukogul, kus arutati Venemaa sõda Ukrainas, kohtuti Moldova asepeaministri Nicu Popescuga ning välis- ja kaitseministrid võtsid vastu EL-i strateegilise kompassi, teatas välisministeeriumi pressiesindaja. Samuti osales Liimets Euroopa Humanitaarfoorumil.

«Kuni Venemaa peab igasuguse õigustuseta sõda Ukraina riigi ja rahva vastu, jätkame meie Venemaa igakülgset poliitilist ja majanduslikku isoleerimist. EL laiendab seniseid piiravaid meetmeid Venemaa majanduse ning ka isikute vastu, kes toetavad Putini režiimi ja tema alustatud sõda. Samuti valmistame ette järgmist tugevat sanktsioonide paketti, mis tuleb kiiremas korras vastu võtta. Lisaks tõstatasin kolleegidega vajaduse peatada Venemaa ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmesus, sest nende tegevus pole mitte kuidagi kooskõlas nõukogu töö eesmärkidega,» ütles Liimets.

Rääkides Ukraina abistamisest rõhutas Liimets järjepideva poliitilise, majandusliku ning humanitaar- ja kaitsealase toetuse vajadust. «Oleme valmis Ukrainat igakülgselt toetama ka liitumisprotsessis EL-iga, sest Ukraina kuulub kindlalt Euroopa perre. Tulevikku vaadates tuleb kasutada Venemaa valitsuse ja isikute külmutatud varasid Ukraina sõjakahjustuste ülesehitamiseks,» ütles välisminister.

Kohtumisel Moldova välisministri Popescuga tunnustas Liimets riiki toimetuleku eest erakordse Ukraina sõjapõgenike vooga. «Eesti on toetanud Moldovat 100 000 euroga põgenike majutuse ja muu vajaliku abi tagamiseks ning aitame ka toiduabi, tervishoiu ja transpordi vallas,» ütles Liimets. Samuti toetame Moldovat Euroopa integratsiooni teel ja jälgime tähelepanelikult arenguid Transnistrias, mida Venemaa võib kasutada piirkonna edasiseks destabiliseerimiseks.

Välisasjade nõukogul kohtusid välis- ja kaitseministrid, et heaks kiita EL-i pikaajaline julgeoleku- ja kaitsestrateegia ehk strateegiline kompass. "Meie jaoks on oluline, et strateegias on selgelt esil NATO ja Atlandi-ülese partnerluse keskne roll Euroopa julgeoleku tagamisel, Venemaa sõda Ukrainas ja laiemalt Venemaa oht kogu Euroopale ning ühe selge prioriteedina ELi lähinaabruse toetamine,“ sõnas Liimets.

Pärast välisasjade nõukogu osales Liimets Euroopa Humanitaarfoorumil, kus rõhutas, et abivajajatel peab olema ligipääs humanitaarabile ja rahvusvahelise õiguse kaitse. «Rünnakud humanitaarabi- ja tervishoiutöötajate vastu ning koolide ja haiglate pommitamised on äärmiselt tõsised rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised. Samuti on lubamatu humanitaarabi politiseerimine. Pean väga oluliseks, et kõik rahvusvahelise õiguse rikkumised, sealhulgas sõja- ja inimsusevastaste kuritegude süüdlased võetaks vastutusele. Nii on ka Venemaa sõjategevusega Ukrainas, kus sissetungijad vastutavad kõigi sõjakuritegude eest ukrainlaste vastu,» sõnas Liimets.

Välisasjade nõukogu päevakorras oli veel olukord Malis ja Sahelis laiemalt ning toimus mitteametlik kohtumine Põhja-Makedoonia välisministri Bujar Osmaniga.