/nginx/o/2023/12/21/15794379t1h1ff8.jpg)
/nginx/o/2022/03/21/14438739t1hfd97.jpg)
Peaminister Kaja Kallas ja siseminister Kristian Jaani kohtusid esmaspäeval Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ylva Johanssoniga, kellega arutati olukorda Ukrainas ning EL liikmesriikide abi ja pingutusi sõjapõgenike vastuvõtmisel.
Kallas ja Jaani: vajame üleeuroopalist lahendust põgenike abistamiseks (3)
«Eesti toetus Ukrainale ja tema inimestele on vankumatu. Oleme Ukrainale sõjalise abi andmisel maailmas esirinnas ning jätkame sõjalise ja humanitaarabi andmist. Samuti tunnustan Eesti inimesi, kes on avatud südametega aidanud Eestisse toodud põgenikel esimesed siinveedetud päevad lihtsamaks teha. Praeguseks on aga põgenikke jõudnud nii palju, et nad moodustavad rohkem kui protsendi Eesti elanikkonnast,» rääkis Kallas.
Ta lisas, et sõjapõgenikud jäävad siia tõenäoliselt pikemaks ajaks, nad vajavad töö- ja elukohti ning lapsed haridust. «Samuti peame suutma tagada avalike teenuste, sealhulgas tervishoiuteenuste sujuva toimimise nii eestimaalastele kui ka siia värskelt saabunud suurele hulgale põgenikele. See on meie kohalikele omavalitsustele, riigile ja ühiskonnale väga suur väljakutse,» ütles peaminister.
/nginx/o/2022/03/21/14438741t1h068a.jpg)
«Seetõttu on meie sõnum Euroopa Komisjonile, et sõjapõgenike abistamiseks on vaja üleeuroopalist lahendust. Põgenike vastu võtmisega seotud pingutused tuleb ühtlasemalt jagada Euroopa Liidu liikmesriikide ja partnerite vahel, et tagada sõjapõgenike toimetulek, elukoht, võimalus kiirelt haridusteed jätkata või tööle asuda kuniks nad saavad oma koduriiki naasta.»
Eesti on andnud Ukrainale praeguseks enam kui 200 miljoni euro väärtuses sõjalist abi ning humanitaarabi riigitoetuse ja eraannetuste näol enam kui 10 miljoni euro ulatuses.
Siseminister Kristian Jaani sõnul on sõjapõgenike vastuvõtmine Eesti jaoks väljakutse, kuid riik teeb kõik, et ukrainlasi igati aidata ja toetada. Samuti on sõjapõgenikke abistamas teised Euroopa liikmesriigid.
«Euroopa riigid on näidanud üles suurt ühtsust Ukraina toetamisel. Eesti annab oma parima, et sõja tõttu kodudest ilma jäänud ja sõjakoleduste eest põgenenud inimesi aidata, ent vajame siin suuremat tuge nii Euroopa Komisjonilt kui ka teistelt Euroopa Liidu institutsioonidelt,» ütles Jaani. «Siseasjade voliniku külaskäik Narva on kahtlemata märgiline ning kinnitab, et tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast on Euroopa Liidu välispiiri kaitse ja liidu turvalisus meie kõigi ühine mure ja prioriteet.»
Peaminister ja siseminister arutasid volinikuga veel Euroopa Liidu välispiiri väljaehitamise ning Tallinnas asuva EL agentuuriga eu-LISA seonduvat.