/nginx/o/2021/11/03/14181284t1h05ff.jpg)
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas riigikogule eelnõu, millega lubataks tulirelvi omada üksnes Eesti Vabariigi, Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanikel ning võimaldataks Eesti relvaloaeksamit sooritada ainult eesti keeles.
Eelnõu üle andnud riigikogu liige Anti Poolamets juhib tähelepanu, et Eestis elab 2020. aasta avalike andmete järgi ligi 1300 Vene Föderatsiooni kodanikku ja määratlemata kodakondsusega isikut, kes omavad Eesti relvaluba ja tulirelvi.
«Nende seas on ligi 375 sportlaskurit, kellel on õigus omada suuri padrunikoguseid. Pole saladus, et osa neist on Putini Venemaa agressioone toetavate vaadetega. Sotsiaalmeediakontodel poseeritakse Venemaa sümboolikaga, samuti on dokumenteeritud juhtumeid, kus võistlusel tõuseb grupp Eesti relvaluba omavaid laskureid püsti ja laulab üheskoos Vene hümni. Samuti käib vene laskurklubidel tihe koostöö Venemaa laskesportlaste ja -instruktoritega,» ütles Poolamets.
«Tegu on suure sisejulgeolekuriskiga. Vene julgeolekuasutustel võib tekkida huvi leida Vene kodanike hulgast isikuid, kelle abil ühiskonda destabiliseerida. Ukrainas on kasutatud riigile ebalojaalseid Venemaa kodanikke Ukraina-vastases tegevuses juba alates 2014. aastast.»
Poolamets möönab, et ka praegune relvaseadus võimaldab isiku relvaluba peatada, kui ilmneb kahtlus, et ta võib ohustada Eesti julgeolekut. «Küll aga ei ole praeguse sõja taustal otstarbekas hakata 1300 relvaomaniku tausta ja meelsust individuaalselt uurima, see oleks töö- ja ressursimahukas, mistõttu on põhjendatud, et agressiivselt käituva riigi kodanikel ei võimaldata Eestis relva omada.»
EKRE eelnõu näeb ka ette, et relvaloa taotlemiseks vajaliku relvaeksamit saab sooritada ainult eesti keeles.
«Riigikeeles eksamite sooritamine annab suurema kindluse relvaomanike seaduskuulekamale ja teadlikumale käitumisele. Relvaluba taotlev isik peaks oskama riigikeelt, et mitte seada iseennast ja oma kaasmaalasi relva käitlemisel ohtu, suhelda ja hoiatada teisi inimesi ning saada aru temale antud korraldustest,» ütles Poolamets.
«Kehtiv seadus sätestab ühtlasi, millal peavad need isikud relvad ära andma, kes eelnõu järgi relvi enam omada ei tohi. Kõige rohkem on nende hulgas Vene Föderatsiooni kodanikke. Vastavalt seadusele saavad nad relvad kolme kuu jooksul ära müüa või need sundvõõrandatakse.»
Poolametsa sõnul aitab seadusemuudatus tagada Eesti Vabariigi julgeolekut ning vähendab õiguskaitseorganite koormust uurida Venemaa, Valgevene ja teiste riikide kodanike tausta relvaloa omandamisel, samuti langeb ära edaspidine järelevalvekohustus.
:format(webp)/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)