Hiina kriitika tsenseerimist apoliitilisusega põhjendanud Tartu Ülikool tegi kannapöörde

Veel kaks aastat tagasi ametlikult poliitikast hoidunud Tartu Ülikool tegi Ukraina sõjaga seoses kannapöörde. Foto: Sille Annuk

Tartu Ülikool sekkus selgelt välispoliitikasse, kui otsustas piirata vastukäiguna Ukraina sõjale Vene ja Valgevene tudengite vastuvõttu. Otsuse tõttu kriitika alla sattunud ülikooli juhtkond põhjendas aga vähem kui kaks aastat tagasi sotsiaalmeedias Hongkongi tudengite Hiina-kriitilise arvamusloo tsenseerimist just sellega, et ülikool poliitikasse ja veel vähem välispoliitikasse ei sekku.

2020. aastal, mil Hiinat teadvustati laialt julgeolekuriskina ja Hongkongis suruti vägivaldselt maha pikalt kestnud ja autonoomia eest võitlevaid meeleavaldusi, sattus Tartu Ülikool lausa kahel korral skandaali seoses Hiina kommunistlikku režiimi soosivate otsustega.

Esmalt blokeeriti Tartu Ülikooli ja Huawei koostöökokkulepet käsitleva artikli avaldamine ära ülikooli ajakirjas. Kriitikatulvale vastati põhjendusega, et ülikool ei peaks sekkuma välispoliitilistesse debattidesse.

Sama aasta juunis kirjutasid kaks Tartu Ülikooli Hongkongi tudengit Litman Huang ja Aubrey Yung arvamusloo oma kodumaal toimuvate meeleavalduste kohta. Kõigepealt avaldati Hiina suhtes kriitiline arvamuslugu Postimehes ja hiljem ka ülikooli blogis. Postitust jagas ka ülikool oma eesti- ja ingliskeelsel Facebooki lehel.