AK ⟩ EKI keelekool: mis on ühist kaaviaril ja pioneeril?

Apelsinifilee? Või siiski mitte? Foto: Nami-nami

Võõrsõnade tähendusmuutustest uuemate ja vanemate näidete varal kirjutab Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja-nooremteadur Tiina Paet.

Eesti keeles nagu kõigis keeltes on palju mitmetähenduslikke sõnu, erandiks pole ka võõrsõnad. Elavas keeles ei püsi sõnade tähendused muutumatuina ja põhjuseid selleks on palju. Võõrsõnade puhul võivad mõjutada teistes keeltes toimuvad tähendusmuutused ja kunagi ühest keelest koos selle keele tähendusega võetud sõnale võib lisanduda tähendusi veel muistki keelist. Sõnaraamatusse ei pääse kõik tähendused, mida koostajad kuskil kohtavad, vaid üldistus kõigist teadaolevatest tähendustest. Mõni päris uus ja mitte veel kuigi sagedane leiab tee sõnaraamatusse ruttu, teine aga pannakse n-ö ootele, et jälgida, kas tähendus saab sagedaseks või hoopis taandub.

Kuidas on lood võõrsõnadega, mille tähendused on laienenud hiljuti? Näiteks sõna adopteerima käis varem üksnes inimlaste lapsendamise kohta, ent on viimasel ajal hakatud kasutama ka kassi, koera vm looma varjupaigast endale võtmise kohta (see tähendus on EKI ühendsõnastikus registreeritud 2021. aastal). Samuti mõisteti nt sõna konstellatsioon all varem asjaolude kokkulangemist või taevakehade konfiguratsiooni, aga nüüd kasutatakse seda ka alternatiivse teraapia meetodi tähenduses (ühendsõnastikus registreeritud 2020. aastal).

Tähenduste muutumine pole muidugi ainult viimase aja nähtus, vaid on toimunud ajast aega, muu hulgas on üks põhjuseid ka ühiskondlike olude muutumine.

Kokanduse vallas on märgata näiteks sõnade kaaviar ja filee tähenduse laienemist. Kaaviariks on hakatud nimetama peale kalamarja ka igasugust purustatud teralist toitu, mis näeb kalamarja moodi välja (nt oliivi- või baklažaanikaaviar), fileeks aga ilma koore ja vahekestadeta puuvilja (nt apelsinifilee). Muus vallas aga kohtame viimasel ajal peale mõistete defineerimise ka kulmude ja põskede defineerimist. Seda, kas neid sõnu jäädaksegi nii kasutama, on praegu veel vara öelda.

Tähenduste muutumine pole muidugi ainult viimase aja nähtus, vaid on toimunud ajast aega, muu hulgas on üks põhjuseid ka ühiskondlike olude muutumine. Näiteks sõna pioneer (pärineb prantsuse sõnast pionnier) tähenduseks annab 1933 ilmunud «Väike õigekeelsussõnaraamat» ‘teerajaja, tehnilise väeosa liige’, sama sõnaraamatu Nõukogude ajal (1953) ilmunud trükk aga juba: lasteorganisatsiooni liige; inseneriväe sõdur mõnedes maades’.

Teinekord sõna vanemad tähendused kaovad või muutuvad väga haruldaseks, nagu näiteks sõna küberneetika puhul, mis pärineb algselt kreeka sõnast kybernētēs, mis tähendab ’tüürimeest, juhti’. 1925. aasta ÕSis ongi küberneetika seletuseks ’tüürimehekunst; kirikuvalitsemis-õpetus’, 1960. aasta ÕSist alates aga ainult uus tähendus: teadus, mis uurib juhtimis- ja kontrolliprotsesse masinates ja organismides.

Tähenduste muutumine ja ülekandumine on loomulik nähtus, küll aga võiks tekste koostades silmas pidada, et võõrsõnade tähendus võib olla vähem läbipaistev kui omasõnadel.