KVALITEETMINUTID ⟩ Seeniorivõimestajad on hädavajalikud

Vanemaealiste uurija Tiina Tambaum. Foto: Sander Ilvest

Postimehe ajakirjanik Aimar Altosaar ja ajakirja 60+ peatoimetaja Eve Rohtla kutsusid külla Tallinna ülikooli teaduri Tiina Tambaumi, et uurida, mida kujutab endast bürokraatlikult kõlav vanemaealiste huvikaitse.

Tambaum selgitas, et Tallinna ülikool pakub vanemate inimestega tegelevatele inimestele võimalust õppida, kuidas esindada vanemaealiste huve ja seista nende õiguste eest, kes seda ise ei suuda. Ta tõi võrdluse lastekaitsega, mille tegevus on üldarusaadav.

Programm on suunatud niinimetatud seenioritöötajatele. Nendeks on näiteks kultuuri- ja raamatukogutöötajad, sotsiaaltöötajad, koduõed ja kogukonna eestvedajad, kes tahavad luua Eestis keskkonda, kust vanemat inimest koheldakse kui normaalset kodanikku ja arenevat inimest.

Tambaum täpsustas, et sotsiaaltöö on Eestis hästi arenenud valdkond, aga selle kõrval on vaja ka valdkonda, kus võimestatakse vanemaid inimesi olema need, kes nad on ja tegema seda, mida väärtuslikuks peavad, sõltumata vanusest. Kaasamine on vajalik ja vanemaid inimesi tuleb toetada teadvustamisel, et iga inimene, ka tema, peab arenema ühiskonnaga kaasa.

Tambaum tõi näite, et pea iga vanem inimene on kohanud arsti juures suhtumist, et mis te kaebate oma probleemide üle, vaadake passi. «Sellega ei tohi nõustuda! Tuleb vähemasti teada anda, et see pole normaalne, et te ütlete mulle, et vaata passi. See on see, et inimene isegi ei tea, et ta võiks oodata, et tema arst niimoodi ei ütle,» kirjeldas teadur.

See tähendab, et vanemate inimestega töötavad spetsialistid ehk seenioritöötajad peavad võimestamissignaali levitama ning alles siis on inimene võimeline enda eest võitlema.

Saates arutleti:

• Miks on tekkinud suhtumine, et vanemad inimesed võib üle parda visata?
• Kas seeniorid ootavad huvikaitset? Miks peaks üldse tegelema selliste inimestega, kes ise aktiivsust üles ei näita?
• Mis on selle tulemuseks, kui arengukavades kirjutatakse kokku vanad inimesed ja puudega inimesed?
• Kuidas on vanemaealiste huvikaitsega seotud vabatahtliku seltsilise programm?
• Miks on oluline, et seenioritöötajad saaksid omavahel kogemusi jagada?
• Kui paljud senised tegevused on kõrgharitud naiste nägu, siis kuidas tõmmata kaasa inimesi, kes siiani on tähelepanuta jäänud? Milliseid võimalusi pakuvad Tartus toimuvad meeste garaaž ja töökoda või Lääne-Harjumaa kokkamisgrupp?
• Kas tavainimesed saavad ka Tallinna ülikooli programmiga liituda? Kui palju inimesi on seni kogemusi saanud?

Head kuulamist!