Märts on sotsiaaltöö kuu

Sotsiaaltöö päev Foto: Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon

Saku või Sillamäe, Saarde või Setomaa – sotsiaaltööd vajatakse kõikjal. Ja mitte ainult Eestis, vaid üle ilma. Rahvusvahelisel sotsiaaltöö päeval, 15. märtsil on tänavu jutuks „roheline sotsiaaltöö“ ehk öko-sotsiaaltöö.

Praegu, mil Eesti lähedal on käimas sõda, võib keskkonnateemadele mõtlemine kohatu luksusena näida. Sotsiaaltöö vaates on sõda ja kliimamuutused aga sarnased ses mõttes, et toovad inimestele kannatusi. Sotsiaaltöö olemus on ennetada, leevendada ja seljatada raskusi inimeste elus. Kriiside ajal nagu sõjad ja keskkonnakatastroofid on tegu ennekõike humanitaarabiga – kiireloomulise abiga esmaste vajaduste rahuldamiseks (toit, peavari, kehakatted, arstiabi). Järgmise sammuna pärast ellujäämist on vaja juba erinevaid sotsiaalteenuseid ja -toetusi. Ka Ukrainast tulevaid sõjapõgenikke on juba vastu võtmas paljude Eesti kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad.

Ülemaailmse 2022. aasta sotsiaaltöö päeva juhtmõte on uue öko-sotsiaalse maailma kujundamine kedagi maha jätmata. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon alustas sotsiaaltöötajate päeva tähistamist 1980ndatel aastatel. Igas piirkonnas on omad aktuaalsed küsimused (nii nagu siinkandis praegu Vene-Ukraina sõda) - ülemaailmne juhtmõte viitab kõigi jaoks ühisele olulisele valukohale.

Kui kliimapõgenikest räägitakse meil Eestis veel huumori võtmes, viidates selle terminiga neile eestlastele, kes eelistavad karmile talvele mahedamat kliimat, siis paljudes maailma paikades ei ole sellest teemast põhjust naljatades rääkida. Kliimamuutus võib teha inimeste elu võimatuks või äärmiselt raskesti talutavaks. Mõnevõrra saab inimeste endi tekitatud keskkonnamuutusi pidurdada ja pöörata. Nii seisavadki sotsiaaltöötajad näiteks koos kogukonna ja teadlastega kõrbestumise vastu Ida-Aafrikas või vihmametsade raiumise vastu Lõuna-Ameerikas, et sealsed keskkonnakooslused jääks inimestele eluks sobilikuks.

Meie siin koduses Eestis oleme keskkonnakatastroofidest puutumata. Inimlikke üleelamisi ja muresid tuleb aga kõikjal ette. Sotsiaaltöötaja, lastekaitsetöötaja, hooldustöötaja, tegevusjuhendaja, tugiisik – kõigil neil on oma roll inimeste elu paremaks muutmisel. Erinevate ametite pidajaid seob Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA), mis on Sotsiaalministeeriumi püsivaks partneriks, tuues sotsiaalvaldkonnas tegutsejate hääle riigi tasandile.

Igal aastal tunnustab ESTA koos teiste sotsiaalvaldkonna organisatsioonidega aasta tegijaid, tuues eriliselt esile elutöö tegija sotsiaalvaldkonnas. Tänavu saavad ESTA, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Tegevusjuhendajate Liidu, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu, Eesti Õdede Liidu Hooldustöötajate Seltsingu, Lastekaitse Liidu ja Eesti Asenduskodu Töötajate Liidu inimesed sotsiaaltöö päeval kokku Jõhvis, et anda üle sotsiaalvaldkonna tunnustused ning üksteise lugudest praegusel keerulisel ajal motivatsiooni ammutada.

Kuidas tulla raskustest läbi tugevamana? Kuidas hoida teisi ja ennast pingelistel aegadel? Kuidas kasvada inimestena nii, et oskaksime erimeelsusi rahumeelselt lahendada nii kodus, isamaal kui rahvusvaheliselt? Sotsiaaltööl ei ole lõplikke vastuseid. Neid küsimusi esitame aga endale igal sotsiaaltöö päeval uuesti, et oma tööd Eesti ja maailma inimeste jaoks paremini teha.

MIDA SAAB IGAÜKS SOTSIAALTÖÖ PÄEVA PUHUL TEHA?

TÄNA. Kui oled kogenud sotsiaalvaldkonnas tegutseja südamega tehtud tööd, ütle aitäh!

MÄRKA. Kui tead kedagi, kes vajab sotsiaaltöötaja tuge, julgusta teda abi küsima või anna abivajajast ise kohalikule omavalitsusele märku. Kui selgub, et tegelikult polegi teenust või toetust vaja, siis seda parem. Aga ära jäta märkamata, et inimesed ei jääks tagasihoidlikkusest abita.

TOETA. Saad tegutseda vabatahtlikuna või annetada, et ennetada, leevendada või seljatada raskused inimeste elus. Võimaluste leidmiseks vaata näiteks siia: www.vabatahtlikud.ee, www.ukrainaheaks.ee, www.redcross.ee

Artikli kirjutamist ja avaldamist rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi meetmest „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“