Emakeelepäeval lehvivad Eesti lipud

Pildil Tähetornis lehviv Eesti lipp. Foto: Kristjan Teedema

Eesti lipu heiskavad esmaspäeval tähistataval emakeelepäeval kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Riigikantselei kutsub Eesti lippu heiskama ka kõiki teisi. Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb see pimedal ajal valgustada.

Emakeelepäeval toimub Kadriorus presidendi kantselei ees suur ettelugemine. President Alar Karis alustab lugemist päikesetõusul kell 6.41. Kokku loeb enam kui 70 inimest eestikeelseid tekste kuni päikeseloojanguni kell 18.21.

Traditsiooniliselt toimub kell 10.25 Vikerraadio e-etteütlus. Algselt ühekordse ettevõtmisena mõeldud üritus toimub juba 15. korda. Etteütlust saab kirjutada Vikerraadio kodulehel. Etteütluse parimad selgitatakse välja kuues kategoorias. Auhinnad on välja pannud Vikerraadio, haridus- ja teadusministeerium, Rahva Raamat ning Apollo.

Rahvusraamatukogu korraldab emakeelele pühendatud konverentsi pealkirjaga «Selgelt eesti keeles». Konverents algab kell 11 ja toimub Tallinna Hopneri maja suures saalis, sündmuse otseülekannet saab jälgida rahvusraamatukogu Youtube’is ja Facebooki lehel.

Emakeelepäeva tähistamise juurde kuulub ka aasta keeleteo väljavalimine. Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel. Laureaadid tehakse teatavaks 16. märtsil kell 15 Tallinnas Kadrioru Saksa gümnaasiumis.

Emakeelepäev on pühendatud eesti keelele ja selle püsimajäämisele ning seda tähistatakse luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval. Tähtpäeva algataja oli kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks tähtpäevaks.