Ei maksa loota, et Putini Venemaa sõjakahjud hüvitaks

Venemaa pommirünnakus purustatud hoone Žõtomõris. Foto: Miguel A. Lopes/EPA/Scanpix

Ukrainas Vene sõjaväe puruks pommitatud majade, haiglate, koolide ja tuhandete muude tsiviilrajatiste taastamine nõuab tõenäoliselt kümneid ja kümneid miljardeid eurosid, mis peaks Eesti rahvusvahelise õiguse ekspertide sõnul tulema Venemaalt kui agressiooni käivitajalt ning teisele riigile ja rahvale tekitatud kahjude eest vastutajalt.

Samas on Postimehe küsitletud õigusasjatundjad enda sõnul skeptilised, et Venemaa nõustuks reparatsioonide ehk sõjahüvitistega, mis tavaliselt tasutakse rahas, aga ka kaupadega või varasemalt ajaloos osa territooriumi loovutamisega.

Reparatsioonid määratakse kindlaks rahulepingus, mille aluseks on omakorda see, millise tulemusega lõpeb sõda. Kuna sõja lõppu Ukrainas isegi veel ei paista, pole Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professori Lauri Mälksoo sõnul võimalik ka prognoosida, kuidas võiks reparatsioonide teema laheneda. «Seal on terve rida küsimusi,» tõdeb ta. «Mitte ainult see, kes maksab Ukraina purustatud linnade eest, vaid laual on ka poliitilised küsimused, nagu Ukraina staatus.»