Emakeelepäeval heisatakse Eestis lipud

Foto: Urmas Luik

14. märtsil on emakeelepäev ning sel puhul heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Eesti lippu on oodatud heiskama ka kõik teised. Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb see pimedal ajal valgustada.

Emakeelepäeval toimub Kadriorus presidendi kantselei ees suur ettelugemine. President Alar Karis alustab lugemist päikesetõusul kell 6.41 ning kokku loeb enam kui 70 Eesti inimest eestikeelseid tekste kuni päikeseloojanguni kella 18.21ni.

Traditsiooniliselt toimub kell 10.25 Vikerraadio e-etteütlus. Algselt ühekordse ettevõtmisena mõeldud Vikerraadio e-etteütlus toimub juba 15. korda. Etteütlust saab kirjutada Vikerraadio kodulehel vikerraadio.err.ee. Etteütluse parimad selgitatakse välja kuues kategoorias. Auhinnad on välja pannud Vikerraadio, haridus- ja teadusministeerium, Rahva Raamat ja Apollo.

Rahvusraamatukogu korraldab emakeelele pühendatud konverentsi «Selgelt eesti keeles». Konverents algab kell 11 ja toimub Tallinna Hopneri maja suures saalis, sündmuse otseülekannet saab jälgida rahvusraamatukogu Youtube’is ja Facebooki lehel.

Emakeelepäeva tähistamise juurde kuulub ka aasta keeleteo väljavalimine. Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel. Laureaadid tehakse teatavaks 16. märtsil kell 15 Tallinnas Kadrioru Saksa gümnaasiumis.

Emakeelepäev on pühendatud eesti keelele ja selle püsimajäämisele ning seda tähistatakse luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval. Tähtpäeva algataja oli kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks tähtpäevaks.