Dubki: tükike Venemaad keset Eestit

Eesti-Vene piir Popovitsa ja Dubki küla vahel. Vaatetorn Kurõsoos. Foto: Eero Vabamägi

Popovitsa küla vanimaid elanikke Volli on tulijaid märganud ja poetab tarekese ust. «Oota, ma panen kuuldeaparaadile uued patareid!» hõikab mees ja ukseke sulgub veel korraks. Siis on Volli jälle õuel – oma ea kohta väga käbe, kootud mütsike peas. Vaid hoovijääl – hallil, libedal, salakavalal – tuleb ettevaatlik olla, et mitte jalgu murda. See on Volli suur hirm.

Kui Volli oli alles hällis, lõi majja sisse välk. Sellest ajast ongi Vollil kuulmisega probleeme ja abiks aparaat. Kuid näeb Volli hästi, ka asju, mida teised alati ei märka (ükskord koguni karu). Järvel, täpsemalt Värska lahel, on Volli märganud näiteks pisikest allveelaeva. Esimese hooga arvas mees, et täpselt üksteise järel ujub mitu musta luike, kuid siis, juba Kolpino saare lähedal, vajus kaadervärk üleni vee alla. Volli arvab kavalal ja elunäinud pilgul, et äkki smugeldati allveelaevaga salasigarette ning võimatu see pole, sest Kolpino on ju juba Venemaa, Popovitsast üle vee vaid tsipa üle kilomeetri eemal.