Põllumajandus- ja toidutootjad saavad tööd pakkuda 750 ukrainlasele

Ukrainlaste abita jääks kapsasaak põllule, sest enam pole võimalik leida eestlasi, kes oleks nõus tegema kapsa koristamiseks vajalikku füüsiliselt rasket tööd. Foto: Tomi Saluveer

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koos teiste põllumajandusorganisatsioonidega kaardistas Ukrainas sõja puhkemise järel põllumeeste ja toidutootjate võimalused Ukraina inimestele majutus- ja töökohtade pakkumiseks. 

Põllumajanduskoda koos teiste põllumajandusorganisatsioonidega kogus 2. märtsini infot ettevõtete kohta, kes on valmis enda juures Ukrainast pärit inimesi majutama ja neile ka tööd pakkuma. Üleskutsele vastas 150 põllumajandus- ja toidusektori ettevõtet, kes on lähikuudel valmis tööd pakkuma rohkem kui 750 inimesele ja majutuskohti on nende ettevõtete kasutuses ca 1100. Suuremad võimalused töö pakkumiseks tekivad alates maikuust. Koostöös maaeluministeeriumiga kogutud info korrastatakse ja edastatakse töötukassale, kes koordineerib ukrainlaste töötamisega seotud küsimusi. 

Vabariigi Valitsus kiitis teisipäeval heaks korralduse, mis annab ajutise kaitse Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Eestisse põgenevatele Ukraina inimestele. Tänu ajutisele kaitsele saavad põgenikud alates kolmapäevast, 9. märtsist taotleda Eestis elamisluba ühe päevaga.

Ajutise kaitse alla võetakse Eestisse põgenenud Ukraina inimesed, kes elasid enne ulatusliku sõjategevuse puhkemist 24. veebruaril Ukrainas. See laieneb Ukraina kodanikele, samuti Ukraina alalise elamisloaga kodakondsuseta inimestele ja nendele kolmandate riikide kodanikele, kes ei saa eluohtlike olude tõttu oma kodumaale naasta. Kaitse laieneb ka põgeniku perele. Ukrainast sõja eest põgenenud inimene saab ajutist kaitset taotleda aastaks ja siis seda pikendada.

Ajutise kaitse saajatele laieneb ravikindlustus, see tähendab juurdepääsu tervishoiuteenustele ja ravimitele, tagatud on tervisekontroll. Inimesel on õigus töötada Eestis. Ajutise kaitse saanud inimeste puhul ei kehti välismaalaste seadusest tulenevad palgakriteeriumid ja nõuded. Lisaks kiitsid valitsuse liikmed heaks siseministri ettepanekud mitme seaduse muutmiseks, et luua suurem õigusselgus sõjapaos olevate Ukraina inimeste Eestis viibimise ja töötamise seaduslikus aluses.

Jätkuvalt on õiguslik probleem nende Ukraina inimeste puhul, kes olid Eestis enne sõja puhkemist. Poliitiline otsus ka nendele inimestele töötamise võimaluse andmiseks on olemas, kuid selleks on vaja muuta välismaalaste seadust, mida on kavas ka lähiajal teha.