Märtsi teisel nädalal alustab tervise arengu instituut (TAI) järjekordset Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringut, mille eesmärk on saada ülevaade elanike tervisest, tervisekäitumisest ja tervist mõjutavatest teguritest.
Algab täiskasvanute tervisekäitumise uuring
1990. aastal alanud ja nüüdseks juba 17. korda toimuvat uuringut viiakse läbi igal paarisaastal ning see on tänaseks kõige kauem järjepidevalt toimuv terviseuuring Eestis.
«Uuringuandmete pikal aegreal on suur väärtus, sest nii saame võrrelda rahvastiku tervisega seotud näitajate muutust Eesti taasiseseisvumisest alates. Andmed annavad võimaluse hinnata ennetustegevuste, tervispoliitika meetmete ning laiema ühiskondliku muutuse mõju tervisele,» ütles uuringut juhtiv TAI teadur Rainer Reile.
Ta tõi näiteks, et kui igapäevasuitsetajate osakaalu langus peegeldab hästi 2000. aastate keskpaigast rangemaks muutunud tubakapoliitikat, siis Eesti inimeste stressitaseme pikk trendijoon kajastab nii ühiskonnakorra üleminekuaja kui majanduskasvu ja -kriisi aegseid väljakutseid.
Uuringusse kaasatakse juhuvaliku alusel 5000 Eesti elanikku vanuses 16–64 eluaastat. Neile saadetakse lähiajal küsimustik kas e-posti teel või tavapostiga. Uuringus osalemine on vabatahtlik, kuid rohkearvuline osavõtt on oluline, et tagada tulemuste esinduslikkus.
Küsimustiku täitmiseks kuluv 20–30 minutit pakub võimalust oma tervisele ja eluviisile tähelepanu pöörata ning ühtlasi panustada rahvastiku terviseseisundi ja tervisekäitumise kirjeldamiseks vajalike andmete kogumisse. Uuringus kogutud andmeid ei seostata vahetult isikuandmetega. Koondtulemused selguvad 2023. aasta kevadel.