Eesti ühiskond on praegu ühtsem kui kuu aega tagasi, mitte vastupidi

Meeleavaldus Ukraina toetuseks Vabaduse väljakul. Foto: Sander Ilvest

Keegi otsib meeleheitlikult seda viiendat kolonni, mis võimalusel meie siinse elu ja hapra rahu vastu pööraks. Teine nn diivanisõdalane taob aina valusamaid (verbaalseid) kiile Eestis elavate kogukondade vahele.

Venemaa saatkond hoiatab vägivallaaktide eest, mida tegelikult pole juhtunud, ent terve hulk seltsimehi peab vajalikuks seda libateadet levitada. On ka piisavalt neid, kes ikka veel ei pea paljuks õigustada Putini agressiooni Ukraina vastu. Ja kuhugi pole kadunud need, kelle leppimatu võitlus koroonapiirangute vastu on asendunud sõjaga seotud arusaamatute vandenõunõuteooriate jagamisega. Mida teha, et sõda Ukrainas ei lämmataks rahumeelset elu Eestis? Kuidas vältida kõikvõimalikke provokaatorite vaenuhüüdeid?