KRIISIKS VALMIS ⟩ Martin Jaško: riigi kütusevaru tagab tanklates bensiini ja diislikütuse olemasolu

Kütusemahutid Tallinna külje all Muuga sadamas. Foto: Mihkel Maripuu

Kütusevaru on mõeldud kasutamiseks üksnes tõsiste varustusraskuste korral, kirjutab Eesti Varude Keskuse kommunikatsioonijuht Martin Jaško.

Alates 2005. aastast on Eesti riik samm-sammult moodustanud strateegilise kütusevaru, mille maht vastab täna 90 päeva tavatarbimisele. Kütusevaruna hoiustatakse bensiini, diislit ja lennukikütust ning selle haldamist korraldab riigiettevõte AS Eesti Varude Keskus (EVK).

Kütusevaru eesmärk on tagada ühiskonna toimimine ja kütuse saadavus olukordades, kus tavapärased varustuskanalid ei toimi. Näiteks võib rivist välja minna Eestit Lätiga ühendav raudtee või rafineerimistehases toimub avarii. Tõsisemaks probleemiks on aga mastaapne tõrge rahvusvahelistes tarnetes, nagu seda juhtus aastatel 1973–1974 araabia maade naftaembargo ajal või 2014. aastal Liibüa kodusõjast tingituna. Eesti on mootorikütuseid importiv riik ja kui kütusemüüjatel hakkavad tsisternid tühjaks saama, on võimalik riigi varud kasutusele võtta.

Riigi tegevusvarude kasutuselevõtu üle otsustab valitsus ning seda valdkonda reguleerib vedelkütusevaru seadus. Oluline on teada, et strateegilist kütusevaru ei kasutata bensiini ja diisli erakordselt kõrge hinna korral odavama alternatiivina ehk nn sotsiaalse kütusena.

Riik müüb varu kütusemüüjatele hetkel kehtiva maailmaturu hinnaga, et see kriisi möödudes hiljem uuesti tagasi soetada.

Olukorras, kus kütusetarned Eestisse on muutunud ebapiisavaks ning riigi varu on otsustatud kasutusele võtta, teeb EVK selle kättesaadavaks kõigile kütusemüüjatele vastavalt nende turuosale. Riik müüb varu kütusemüüjatele hetkel kehtiva maailmaturu hinnaga, et see kriisi möödudes hiljem uuesti tagasi soetada. Varu kasutuselevõtt tagab tarneraskuste korral bensiini ja diislikütuse kättesaadavuse tanklates ning õhusõidukite tankimise lennujaamades.

Varustusraskuste korral võib valitsus muu hulgas kehtestada kütusemüügile piiranguid või eelistada ettevõtjaid, kes tagavad riigile elutähtsate valdkondade toimimise. On väga oluline, et kõigil ettevõtetel ja organisatsioonidel, kes oma tegevuses sõltuvad mootorikütustest, oleks endal alati minimaalne varu ning juba eelnevalt sõlmitud korralikud tarnelepingud mõne kütusefirmaga. Kriisiolukorras on kütuseid vajava organisatsiooni esmaseks partneriks just kütusemüügifirma, kellele riik teeb tarneraskuste korral oma varu kättesaadavaks ja kelle poole tuleb pöörduda kütuse saamiseks.

Üheks enamlevinud hädaolukorraks on elektrikatkestus, mis muu hulgas halvab ka kütusemüügi tanklates. Tänaseks on suuremad tanklaketid rajanud üle Eesti ligemale 30 autonoomse elektritoitega tanklat, kust iga tarbija saab kütust ka elektrikatkestuse korral. Vähemalt üks selline kriisitankla on igas maakonnas, täpse nimekirja leiab EVK kodulehelt.

Kõik kütusevarud kokku katavad Eesti viie kuu vajaduse

Eesti kütusevaru kogumaht on 253 500 tonni, millest pool asub Eestis ning pool Soomes ja Rootsis.

Tavatarbimise juures jagub riigi bensiinivarust 110 päevaks, diislikütusest 85 päevaks ja lennukikütusest arvestuslikult 57 päevaks.

Koos kütusemüüjate kommertsvarudega on Eesti üldine varustatus mootorikütustega väga hea ning varudest jagub kõigi kütuseliikide puhul keskmiselt kuni viieks kuuks.

Riigi kütusevaru hoidmiseks kogub Eesti Varude Keskus kütuse varumakset, mis sisaldub kütuse tanklahinnas. Keskmise läbisõiduga autoomanik maksab aastas varumaksena alla 10 euro.

Lisaks on riigil veel militaarotstarbeline kütusevaru.