/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/03/07/14412811t1hbb9a.jpg)
President Alar Karis märkis telefonivestluses haridus- ja teadusministri Liina Kersna ning Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga, et Ukraina sõjapõgenike muredega peab tegelema otsekohe.
Karis: Ukraina sõjapõgenike muredega peab tegelema otsekohe
«Ukrainast Eestisse jõudnud sõjapõgenike puhul tekib hulgaliselt küsimusi nende lõimimisest Eesti ühiskonda. Esiotsa vajavad nad tuge kohanemisel ja ka psühholoogilist abi, kuid juba praegu peab mõtlema haridusele ehk sellele, kuidas läheme vastu uuele kooliaastale, mil tõenäoliselt paljud Eestisse jõudnud noored jätkavad oma kooliteed,» ütles Karis.
Riigipea tänas Tallinna linna kiirete lahenduste otsimise eest sõjapõgenike majutamisel, varustamisel ja toetamisel. President Karis jagas ka linnapea Kõlvarti seisukohta, et abi koordineerimisel on vaja riigi ja kohalike omavalitsuste tõhusamat koostööd.
«Nõnda on võimalik määratleda ka põgenike jaoks vajalike teenuste loetelu, maht ja periood, millest omakorda sõltub ka vajaliku rahastamise suurus. Ukraina sõjapõgenike muredega peab mõistagi tegelema otsekohe, kuid tuleb mõelda ka kaugemale perspektiivile,» tõdes Karis.
Telefonivestluses haridus- ja teadusministri Liina Kersnaga puudutati samuti Ukrainast saabunud noorte harimisega seotud küsimusi. «Kriisipiirkonnast saabunud noortele pakuvad kindlasti psühholoogilist tuge vaba aja sisustamine võimalikult mitmekesisel moel, pakkudes huvihariduse ja sporditegemise võimalusi. See oleks hea ja sujuv ettevalmistus uueks kooliaastaks, sest kriisipiirkonnast kohe koolipinki asumine võib olla keeruline,» tõdes president Karis.
Riigipea sõnas, et ukrainakeelse õppe korraldamisel saab kasutada nüüdisaegseid digilahendusi ja distantsõppe võimalusi ning nõnda kaasata Ukraina kogukonda üle ilma. «Eesti saab pakkuda juurde keeleõpet, lähtudes kohaliku kogukonna soovist, et põgenikud peaksid saama omandada eesti keelt,» lisas Karis.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmetel on 27. veebruarist kuni 6. märtsini Eestisse saabunud 6803 Ukraina kodanikku ja nende pereliiget, kellest transiidil on olnud 1196 inimest. Saabujate hulgas on olnud vähemalt 1889 last.