Riik pakub lahendusi kohtumenetluse kvaliteedi tõstmiseks

Justiitsminister Maris Lauri ei nõustu energiatoetuse arestimise võimalusega. Foto: Remo Tõnismäe

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis toetab kohtunike spetsialiseerumist ning pakub kohtunikele suuremaid tagatisi ajutiselt töölt eemaloleku järel kohtusse naasmisel.

Justiitsminister Maris Lauri (RE) kirjeldas, et kohtunike väike arv ja jagunemine vaid üld- ja halduskohtute vahel raskendab Eestis kohtunike kitsamat spetsialiseerumist kindlatele õigusvaldkondadele. «Ajal, kui õigusvaidlused muutuvad aina keerukamaks ning spetsialiseeruvad nii advokaadid kui prokurörid, tuleb kindlasti toetada ka kohtunike spetsialiseerumist ja sellega suurendada kohtumenetluse kvaliteeti,» selgitas Lauri. 

Kohtunike suuremaks spetsialiseerumiseks hakatakse edaspidi kandideerima ametisse nii esimeses kui teises kohtuastmes kas tsiviil-, süüteo- või halduskohtunikuna. Ka kohtunikueksam jagatakse ametlikult kolme valdkonna vahel.

Muudatus kohtute juhtimises

Eelnõuga kaasajastatakse ka maakohtute juhtimisstruktuuri. Praegu jagunevad maakohtud maakondlikeks kohtumajadeks – suurimas on 72 ja väiksemates kaks kohtunikku. Eelnõu järgi jagunevad maakohtud edaspidi tsiviil- ja süüteoosakondadeks. Osakonnas peab olema vähemalt kuus kohtunikku. Kuna ühes kohtus võib olla mitu samaliigilist osakonda, siis saab osakond spetsialiseeruda kitsamale valdkonnale.

Osakond hakkab korraldama ka kohtunikke vahetult abistavate kohtuteenistujate tööd. «Muutus puudutab ainult kohtute juhtimist. Tänaste kohtumajade arv ja asukoht jäävad samaks,» sõnas Lauri.

Kohtunike suurema spetsialiseerumise ja praktika ühtlustamise huvides viiakse kõigi registriasjade menetlemine Tartu maakohtusse. Eestkostealase järelevalvetöö arendamiseks moodustatakse Pärnu maakohtusse üleriigiline eestkoste järelevalve osakond.

Kohtulahendite tekst selgemaks

Eelnõuga luuakse kohtunikele tagasiside andmise süsteem ning luuakse kohtujuristidele paremad arenguvõimalused. «Selleks, et parandada kohtulahendite selgust, on oluline arendada lahendi kirjutamise oskusi, anda kohtunikule süsteemselt tagasisidet tema kohtulahendite kohta ning suunata ta vajadusel koolitusele,» selgitas justiitsminister.

Eelnõuga parandatakse ka kohtunike ametitagatisi. Kohtunikule, kes on kohtunikuametist ajutiselt eemal, on eelnõu jõustumise järel võimalus senisele ametikohale tagasi pöörduda. «Muudatus võimaldab paindlikumalt kohtunikel ennast ka mõnes teises riigiametis või näiteks ülikoolis õppejõuna töötades täiendada. Praegu ei ole naasmine kohtunikuametisse sellisel juhul tagatud,» märkis Lauri.

Ühtlustatakse ka kohtujuristide ja kohtunikuabide ametisse nimetamist ja hõlbustatakse süsteemisisest liikumist. Kohtunikuabisid hakkab ametisse nimetama maakohtu esimees.

Eelnõuga antakse ringkonnakohtutele võimalus lahendada mõnda kohtuasja terve kolleegiumi koosseisuga, et hoida ära samas kohtus erinevaid õigustõlgendusi. Kui maa- või halduskohtunik on üle viidud teise astme kohtunikuks, pannakse talle kohustus arutada tema menetluses olevad esimese astme kohtu asjad lõpuni.