/nginx/o/2021/08/17/13998088t1he671.jpg)
Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Indrek Kannik lausus Kuku raadiole, et kuivõrd sõda Ukrainas on Putini isiklik projekt, siis selle ebaõnnestumise korral enam häid valikuid Putinil pole, viidates enesetapu võimalikkusele. Kui aga Venemaa näeb, et ta ei suuda rohkem edasi liikuda, siis seda hävitavamaks võib sõda muutuda.
Kannik täpsustas, et praegu on Venemaal plaan hambad ristis sõda viia vähemalt mingisuguste tulemusteni, mis neid rahuldavad. «Mina Ukraina vallutamise varianti ja nii-öelda Johannes Vares-Barbaruse valitsuse kehtestamise varianti Ukrainas ei näe – liiga suur riik. Venemaa peaks sinna panema mitu miljonit inimest, et seda riiki kontrollida,» lausus Kannik.
Siiski väiksemad võidud on tema sõnul võimalikud. «Võtta ära Harkiv, saavutada maismaa ühendustee Krimmiga – mis on peaaegu saavutatud. Mariupol küll jätkab veel vastupanu, aga Mariupolist võib teha Groznõi,» analüüsis Kannik. Groznõi linna vallutas Venemaa 1990ndate lõpus toimunud Tšetšeenia sõdade käigus.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi lausus neljapäeval, et kui Ukraina langeb, siis võib Putin järgmiseks sihikule võtta Balti riigid. Kannik tõdes, et kuivõrd Eesti on NATO liige, siis Venemaa saab aru, et latt on palju kõrgem kui Ukrainas. «Venemaa on ohtlikum, kui ta on tugev ja edukas. Nõrk Venemaa pole reeglina naabritele niivõrd ohtlik. Kui nad kaotavad Ukrainas ja ei saavuta oma eesmärke, on Eesti palju turvalisemas olukorras kui Venemaa saavutab oma eesmärgid Ukrainas.»
Indrek Kannik märkis, et kui vaadata Putini käitumist sõja algusjärgsetel päevadel, siis esimesed neli-viis päeva Putinit avalikkuses ei olnud näha. «Välja arvatud üks väga ebaveenev episood koos Šoigu ja Gerassimoviga – lühike klipp, mille käigus Putin puterdas korduvalt temale mitteomaselt.»
Viimastel päevadel on Kanniku hinnangul Putin esinedes teatud enesekindluse taastanud ja ta on palju rohkem avalikkuse ees. «Tõenäoliselt venelased ja Putin hakkasid aru saama, et kui Zelenskõi on pidevalt avalikkuse ees, on see väga suur kontrast ennast peitva Putiniga,» lisas Kannik.
Ta märkis, et kindlad võime olla selles, et niisugust sõja kulgu Venemaa juhtkond ei oodanud. Nende silmis pidi sõda tänaseks päevaks läbi olema.
Siiski ütles Kannik, et ta ei näe väga kiiret lõppu sellele sõjale. «Venelaste rünnakujõud on takerdunud. Venelaste esimese ja teise laine üksused on üsna ammendunud. Nad peavad hakkama üle Venemaa kokku korjama sõdureid, kelle kvaliteet on palju kehvem. Venemaa on arvestatava osa oma õhuväest kaotanud lahingute käigus. Venemaa on oma täpsusrakettidest suure hulga välja lasknud – on hinnanguid, et eelmise nädala keskel olid juba umbes pooled välja lastud,» analüüsis Kannik ja lisas: «Kui Venemaa näeb, et ta ei suuda rohkem edasi liikuda, siis seda hävitavamalt hakkavad nad tegutsema suurtükiväe kaugtulega linnade pihta – see toob kaasa tohutuid purustusi ja tohutuid ohvreid tsiviilelanike hulgas.»
Kogu intervjuud saab kuulata siit.
/nginx/o/2022/03/07/14411685t1h17ec.png)