Venemaal on sõjavastastelt protestidelt kinni peetud 8000 inimest

Foto on illustratiivne. Foto: Anushree Fadnavis

Moskvas asuva Eesti saatkonna asejuht Piret Reintamm Benno ütles Kuku raadiole, et sõjavastased protestid on Venemaal vaoshoitud, kuivõrd inimesed pole aktiivse propaganda tõttu teadlikud, mis Ukrainas toimub.

«Teatud inimõigusorganisatsioonide andmetel, kes neid asju jälgivad, on üle Venemaa arreteeritud 8000 inimest,» hindas Reintamm Benno sõjavastastelt protestidelt kinnipeetute hulka. Ta lisas, et ei ole märganud Moskvas märkimisväärseid proteste. «Siin ja seal on keegi grafitiga kirjutanud seina peale нет войне (ei sõjale – toim), kuskil on kleebitud ja kirjutatud midagi või keegi on maha pillanud lendlehe, aga suhteliselt vähe on niisuguseid asju märgata,» märkis ta.

Ukraina sõja tõttu ei ole Venemaa pealinna tänavatel suurt midagi muutunud. «Mis torkab silma – politsei patrulle on väljas üksjagu rohkem kui tavapäraselt, on ka suuri konge, mida kutsutakse автозак’ideks,» lausus Reintamm Benno.

Venemaa aktiivne propagandamasin

Moskvas asuva Eesti saatkonna asejuht märkis, et Venemaa meediaruum on absoluutselt erinev sellest, milles meie oleme, seetõttu on sõjavastased protestid ka vaoshoitud. Seejuures Venemaal elavad inimesed ei tea eriti, mis Ukrainas toimub. «Meediaruum on järjest enam kinni keeratud. Ametlik narratiiv, mida siin levitatakse ametlikest kanalitest, on 180 kraadi vastupidi sellele, mida meie näeme ja kuuleme.»

Kui 24. veebruaril alustas Venemaa sõda Ukrainas, siis Reintamm Benno sõnul oli esialgu uudisvoog väga hõre. Ühtlasi oli maas Kremli ja Kaitseministeeriumi veebileht. «Oli tunda, et Venemaa meediatöötajad olid ise rabatud, nad ei saanud aru, mis toimub, nad ei olnud selleks valmis.» Paari päevaga kadus peataolek ja uudisvoo lünklikkus ära, märkis ta. «Mulle tundub, et Venemaa propagandamasin ja tehniline pool, mis seda käigus hoiab, on ennast kõvasti kogunud.»

Mitmed suuremad lääne uudisteagentuurid teatasid, et sulgevad oma Moskva bürood, kuna Venemaa president Vladimir Putin kirjutas alla seadusele, millega võib nn valeinfo levitamise eest inimest karistada kuni 15-aastase vanglakaristusega. Venemaa võidakse valeinfoks pidada ka juba sõna «sõda» kasutamist Ukrainas toimuva kohta, sest Venemaal nimetakse seda hoopis erioperatsiooniks. «Ilmselt üritavad nad inimesi väga tugevasti hirmutada, sest 15 aastat vanglat, isegi vähem, viis või kümme aastat – see ei ole väike asi,» lausus Reintamm Benno. 

Sularahapaanika

Meedias on levinud ka infot, et inimesed seisavad Venemaal pikkades järjekordades sularaha automaatide juures. Reintamm Benno selgitas, et kui sanktsioonide tõttu lakkasid ka saatkonnatöötajate välismaised pangakaardid töötamast, siis läksid nad sularaha välja võtma. «Kõige pikem järjekord, mida ma nägin, oli umbes kolm inimest, seda ei saa mingisuguseks pangajooksuks nimetada. Mingi hetk ei olnud pangaautomaatides suuri kupüüre, inimesed tulid 100 rublaste pakkidega, aga paar päeva hiljem sai jälle 1000 rublaseid pangaautomaadist võtta,» selgitas Reintamm Benno ja lisas: «Venemaal pole probleem selles, et sularaha ei ole, vaid see, et rubla väärtus langeb.»