/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2012/02/21/970918t1h0873.jpg)
Välisminister Urmas Paeti sõnul on Vene diplomaadid teinud Eestile korduvalt ettepaneku piirileping uuesti alla kirjutada, aga ministeerium pole ettepanekut edasi arendanud, kuna ei teata, kas sellel oleks parlamendi ja ühiskonna toetus.
Vene diplomaadid tegid pakkumise Eesti-Vene piirilepe uuesti allkirjastada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piirileppe küsimus tuli teemaks tänasel välispoliitika teemalisel arutelul riigikogus, kus idapiiri küsimuse vastu tundsid huvi sotsiaaldemokraat Jaak Allik ja keskerakondlane Yana Toom.
Toom märkis, et Eesti on ainus Euroopa Liidu piiririik, kellel pole Venemaaga kehtivat piirilepet. «Kas valitsus kavatseb midagi ette võtta ja kui kaua see ebanormaalne olukord veel kestab?» küsis ta.
«Käegakatsutavaid muudatusi piirileppe osas ei ole. Diplomaatide omavahelistel aruteludel on tulnud Venemaa poolt pakkumine, et kirjutaks piirileppele uuesti alla, et tekiks uus leping ja protsessi saaks uuesti alustada,» ütles Paet.
Seda on Vene diplomaadid suulistes vestlustes Eesti kolleegidega välja pakkunud korduvalt. Naaberriigi esindajate ideekohaselt võiks liita üheks dokumendiks praegused Eesti-Vene maismaapiiri ja merepiiri lepingud ning alustada leppe sõlmimise läbirääkimisi algusest.
«Selleks peab aga olema kindlus, et parlamendile ja ühiskonnale on see aktsepteeritav. Muid võimalusi ei ole - ilma riigikogu selge enamuseta ei ole võimalik ega mõtet seda edasi ajada,» ütles Paet. Seetõttu välisministeerium piirileppe sõlmimise temaatikaga praegu ka ei tegele.
Samas märkis Paet, et kehtivast piirileppest märksa olulisem on piiri reaalne toimimine. Välisministri sõnul pole tolli, piirikontrolli ja piiriületuspunktide töös tõrkeid ja mõlemad riigid teevad piiri kaitsel head koostööd.
«Mis puudutab piirilepinguid, siis neid ei peaks ületähtsustama. Peamine on see, et piiri praktikas aktsepteeritakse,» leidis ta.
Samas juhtis Paet tähelepanu sellele, et Eesti poolelt pole 2005. aastal alla kirjutatud piirileppe kehtima hakkamisel takistusi. Venemaa on jätnud leppe ratifitseerimata Tartu rahu jätkuvat kehtivust käsitleva preambuli tõttu. «Ükskõik, milliseid uusi piirileppe võimalusi tulevikus kaaluda, peab valitsusel olema arusaam, et parlamendi suur enamus on ühe või teise lahenduse taga.»