Martin Herem: teadsin eelmisel õhtul, et hommikul algab sõda

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem elab valmisolekus, et sõda algab homme. «Muidu elad mingisuguses unistuses,» põhjendab ta. Foto: Sander Ilvest

Postimehe pikas intervjuus lahkab Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem Ukraina sõja taustu lähtudes Eesti kaitseplaanidest.

Kui kaua Ukraina väed vastu peavad?

Ma arvan, et sama kaua kui metsavennad eelmise sajandi 1940.–1950. aastail. Küsimus on, kas Venemaa suudab palju kaugemale minna. Kui ütleme, et Venemaa on edukas ja Ukraina hakkab järjest kaotama, siis nad laskuvad kuhugi relvastatud vastupanuliikumisse ja partisanisõda võib kesta aastaid.

Mulle tundub, et Venemaa plaan on võtta Kiiev ja Ukraina idaosa. Võite vastu vaielda.

Mina oleks arvanud, et loogiline on võtta Musta mere põhjakallas.

See on praktiliselt käes.

Noh, kaardil on lihtne vaadata laike, mis näitavad Vene vägede edasitungi.

Mis lähevad iga päevaga aina suuremaks.

Tegelikult Vene väed sõidavad mööda teid, sada meetrit teest eemal nad ala ei kontrolli ega tea, kes seal luusib. Sealt astuvad pidevalt vennad välja, tulevad ja lasevad tanki puruks. Aladel, mis ööpäev tagasi sai võetud, ilmuvad järsku Ukraina üksused välja. Kontrolli saavutamine territooriumi üle võtab aega palju kauem. See võtab nädalaid, et saavutada kontroll, et võiks sõita varustusautoga, ilma et see puruks lastaks, Mariupolist Hersoni.

Tšetšeenia, mille suurus on umbes Tartu, Võru ja Valga maakond, kontrollimiseks oli venelasel vaja ühel hetkel 70 000 inimest. Praegu räägime, et Vene sõdureid on 150 000. See ei lähe nii kergesti. Venemaa võib ühel hetkel ka kontrolli kaotada.

Me ei tea venelaste ega ukrainlaste kaotusi. Ma olen väga ettevaatlik nende arvude suhtes, millest meile räägitakse.