Ukraina siiski ei saa läänest hävitajaid

Poola õhujõududele kuuluv Nõukogude-Vene hävitaja MiG-29. Selliseid lennukeid võiks teoreetiliselt saata ka Ukrainale. FOTO: Shutterstock Foto: Shutterstock

Eilne sõjapäev tõi kaasa Vene vägede uued raketi- ja pommilöögid Ukraina linnadele. Eelkõige kannatasid Harkiv, Kiiev, Tšernihiv ja lõunas Aasovi mere ääres asuv Mariupol. Kohad, mis on Venemaa põhiliste rünnakusuundade all.

Maismaal on võitlus olnud samas üsna staatiline ja Vene vägede kiirest edasiliikumisest pole asja saanud. Esimese suurema linnana, mille Vene väed on suutnud hõivata, saab kolmapäevastel andmetel ilmselt rääkida Dnepri-äärsest Hersonist. Kuigi 300 000 elanikuga Hersoni lähedale jõudsid invasiooniväed juba sõja esimesel päeval, avaldati eile esimesed videokaadrid, mis kinnitasid, et Vene väed on Hersoni kesklinnas. Iseasi, kas saab veel rääkida kogu Hersoni ja selle ümbruse kontrollimisest

Kui paar päeva tagasi levisid uudised, et Ukraina saab läänelt hävituslennukeid, siis eile tõmmati nendele juttudele lõplikult kriips peale. Segadus algas Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli kolme päeva tagusest pressikonverentsist. Borrell rääkis, kuidas Euroopa Liit Ukrainat sõjaliselt toetab, mida Ukrainasse saadab, ja lasi lendu fraasi «kas või hävituslennukeid».

Päev hiljem tõmbus Borrell tagasi ja selgitas, et päris nii asjad ei käi.