Grosberg: ukrainlased teavad, kus Vene sõjaväekolonn on, nad ei lase sel olla seal niisama

Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg julgeolekuolukorra teemalisel pressikonverentsil. Foto: Pilt videost

Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg selgitas tänasel pressikonverentsil, miks ei ole ukrainlased Kiievi lähedal Vene Föderatsiooni sõjatehnikakolonni hävitanud. Põhjuseid on kolonel Grosbergi sõnul mitu. 

Kiievist loodes liigub Vene Föderatsiooni sõjaväekolonn. Enam kui 60 kilomeetri pikkuses kolonnis on erinevatel hinnangutel üle 15 000 sõduri. Lisaks sõduritele on seal arvukalt sõjamasinaid, suurtükke ja toetavat varustust vedavaid sõidukeid, mis põhiliselt sisaldavad ilmselt toiduvaru ja kütust. Samas on eeldatavasti laialdaselt Vene vägesid kimbutavaid logistikaprobleeme selleski kolonnis.

Kaitseväe luurekeskuse ülema kolonel Margo Grosbergi sõnul võib olla mitu põhjust, miks Kiievi poole liikuvat Vene tankikolonni ei ole veel hävitatud. «Seal on umbes 800 kuni 1001 masina vahel. Loomulikult sellise suure linna ründamiseks on kolonn hästi turvatud,» rääkis Grosberg. Ta lisas, et Ukraina enda põhiaur läheb Kiievi kaitsmise peale. 

Sõjalises mõttes selliseid kolonne kaitstakse õhulöökide eest väga hästi, lisas Grosberg. 

Ta selgitas, miks ukrainlased seda kolonni kauglöökidega ei ründa. «Ukrainlastel ei ole suurtükiväeelemente sellises raadiuses. Ma olen enam kui kindel, et ukrainlased teavad, kus see kolonn on. Nad ei lase sel olla seal niisama,» lisas Grosberg. 

Postimehe ajakirjanik Kiievis Margus Martin rääkis tänases videoreportaažis, et Kiievile lähenevad ka tankikolonnid, mis on juba umbes poolesaja kilomeetri kaugusel linnast.

Venemaa vajab Valgevene vägesid 

Segadus on tekkinud ka Valgevene vägedega seoses. Küll tuleb teateid, et Valgevene väed on Ukrainas sees, siis öeldakse, et kinnitatud andmeid selle kohta ei ole. «Lukašenka on ise öelnud, et Valgevene relvajõud on allutatud Vene Föderatsioonile. Miks nad siiani ei ole kaasatud? Seda ei oska öelda. Ma arvan, et see on Lukašenka – mingi hoova või piduriga. Kuidagi on ta suutnud seda vältida,» leiab Grosberg. 

Venemaale oleks Valgene vägesid vaja, vaadates ka geograafilist lähedust Kiievile, ütles Grosberg. «Või hoitakse neid kolmandaks ešeloniks, kuna teine ešelon on sisuliselt lahingusse läinud, ja ega väga palju reservi Venemaal Ukraina piirile kogutud ei ole,» arvas ta. 

«Võimalusi on mitmeid. Ma kahjuks ei tea seda kindlalt. Oht on, et varem või hiljem nad lähevad lahingusse,» lisas Grosberg. 

Et siiamaani ei ole Valgevene väed Ukrainasse sisenenud? «Mina ei julge kuidagipidi kinnitada, et need väed seal oleksid. Minul sellist informatsiooni ei ole,» vastas kaitseväe luurekeskuse ülem. 

Sotsiaalmeedia roll sõjas 

Kuidas suhtuda sotsiaalmeedias avaldatud informatsiooni, mis algul teatab üht, aga hiljem juba teist? Grosbergi sõnul sõltub kõik postitaja eesmärgist. «Kui eesmärk on viia läbi infooperatsioone, vahendeid valimata, ning kaasata laiu masse, kiirest ajalisest survest, siis selliste asjade puhul selgub allika usaldusväärsus aja jooksul,» selgitas Grosberg. «Selle peaksid inimesed ise olema võimelised välja selgitama. Allikakriitilisus on iga inimese enda teha ja ma tugevalt soovitan seda,» lisas Grosberg. 

Mis aga puudutab ametlikke andmeid nii Ukraina kui ka Venemaa poolt surmade kohta, siis Grosbergi sõnul on hukkunute suurusjärku võimalik kokku lugeda. «Olen kindel, et ukrainlastel on langenutest hea pilt nii enda kui ka Vene Föderatsiooni poolt. Kuid ka need andmed on mingi koefitsiendiga võetud,» lausus Grosberg.