Stoltenberg ning Johnson väisasid ootamatult Eestit

Stoltenberg ja Johnson uurivad Javelini. Neid tankitõrjerelvi on Ukrainale varustanud Eesti ja Ühendkuningriik. Foto: Mihkel Maripuu

• NATO Ukrainasse ei lähe, sest see tähendaks sõda Venemaaga
• Ukrainlaste kaitsetahe on üllatanud kogu maailma
• NATO territooriumist kaitstakse igat tolli

Eile Tapa kaitseväelinnakut väisanud ­Briti peaministri Boris Johnsoni ning NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi suust jäi kõlama kindel sõnum Eestile ja kogu maailmale: NATO artikkel 5 peab ning allianss ei hülga oma liikmeid mitte mingil juhul. Küll aga toonitas Johnson, et NATO ei kavatse Ukrainas sõjaliselt sekkuda, kuna see tähendaks sõda Venemaaga.

«Euroopa julgeolek on dramaatiliselt muutunud,» sõnas Johnsoni ning Stoltenbergiga koos pressikonverentsil osalenud peaminister Kaja Kallas (RE). «Möödunud nädala lõpuks langesid kõik maskid ja nüüd võib terve maailm näha, kuidas autokraat Putinist on saanud otsene agressor ja Venemaast kui keerulisest naabrist on saanud pahatahtlik paariariik.»

Johnsoni sõnul on Vene riigi­pea Vladimir Putini alustatud ­sõda ühendanud maailma rohkem kui eales varem ning seda ühinenud rinnet juhib Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi.

«Ukraina relvajõud saavad neile vajalikku toetust NATO vägedelt varustusena,» ütles Johnson, rõhutades samuti Vene­maa suhtes rakendatud ennenägematuid sanktsioone. «Peame suutma selgeks teha, et Putin on täielikult isoleeritud kogu ülejäänud maailmast.»

Briti sõdurid kuulavad kõrgete külaliste kõnesid. Foto: Mihkel Maripuu

Stoltenberg tänas ­Johnsonit Suurbritannia panuse eest NATOsse, tuues eraldi esile Eestis paiknevate Briti sõdurite arvu kahekordistamise. «Edastame Ukrainale õhutõrjerelvi, laskemoona ja ka soomukeid,» ütles ta ja tänas Eestit ning Ühendkuningriiki Ukrainale abi osutamise eest.

«Meil on ka tuhandeid võitlejaid, kes paigutatakse Euroopa idatiivale. Siin ei saa olla mingit kahtlust, mingit valearvestust, me oleme pühendunud artiklile 5,» sõnas Stoltenberg. «Kaitseme iga tolli (2,54 cm – toim) NATO territooriumist.»

Kaja Kallas ja NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja kindral Tod D. Wolters. Foto: Mihkel Maripuu

Kuigi NATO riikide kaitsmise puhul ei jätnud juhid õhku ­mitte mingit kahtlust, ei tehtud saladust sellest, et Ukraina pärast NATO Venemaaga sõtta ei lähe. «NATO on kaitse liit, mis tähendab, et ükski NATO liige ei saa aktiivselt sekkuda konflikti Venemaaga,» sõnas Johnson, lisades, et tegu oleks tohutult suure sammuga, mida ei saa ükski liikmesriik teha.

Johnsoni hinnangul on ­selge, et Putin tegi kaks valearvestust: esiteks Ukraina ­vastupanuvõime kohta ning selles, kui ühtne saab olema läänemaailm Venemaa vastu. Ka Kallase sõnul on ukrainlased üllatanud kõiki oma motivatsiooniga võidelda oma riigi ning vabaduse eest. «Meie siin mõistame seda väga hästi, sest oleme korra juba oma vabaduse kaotanud.»

Vasakult: Briti ja Prantsuse liitlassõdurid koos Eesti kaitseväelastega (esiplaanil) rivistumas tervituseks. Foto: Mihkel Maripuu

«Kõigil on õigus enesekaitsele ja meie saame neid aidata nende enesekaitses,» sõnas Johnson, põhjendades seejärel, miks ­NATO ei saa oma lennukeid saata Ukraina õhuruumi. «Peame reaalsusega arvestama. Me ei saa hakata alla laskma Vene lennukeid, sest NATO ei saa kaitseliiduna minna võitlema teise territooriumi kohale.»

Johnsoni ning Stoltenbergi üleeile ootamatult teatavaks tehtud visiit jätkus seejärel Tapa sõjaväelinnakus nii liitlaste kui ka Eesti sõduritega kohtudes, kus suruti sõbralikult kätt ning ­peeti kõnesid, milles toonitati kõnet kuulama tulnud liitlassõduritele nende tähtsust Eesti ja ­Euroopa julgeoleku tagamisel.