Eesti kodanikud võivad Ukraina eest sõdida, kuid kaitsejõud seda ei soovita

Ukraina tuntuimaid vabatahtlikest välismaalasi koondav sõjaväeüksusi on Gruusia Leegion, mille kodubaas asub Kiievis. Väeüksus koosneb valdavalt grusiinidest, aga hõlmab ka teisi rahvusi. Pildil üksuse harjutus enne sõda. Foto: Efrem Lukatsky

• Juriidilisi takistusi Ukraina eest sõdimisel pole
• Venemaa eest sõtta minna ei saa
• Kaitseliidus on sõtta mineku vastu huvi tuntud
• Kaitsevägi tegevväelasi ja kadette Ukrainasse ei luba

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus üles kõiki, kes soovivad Venemaa agressiooni vastu võidelda, liituma Ukraina kaitsejõududega, ning loodi ka Ukraina rahvusvaheline leegion, kuhu on Ukraina sõnul tulnud tuhandeid liitumisavaldusi.

Eesti kodanikel pole juriidiliselt ühtegi takistust eraisikuna Ukraina eest sõdima minna, kuid meie kaitsejõudude hinnangul poleks see ei vajalik ega kasulik.

President Zelenskõi kutsus juba üsna sõja alguses appi lahingkogemusega võitlejaid üle kogu maailma. Paljudest riikidest on juba ka teada antud, et minejaid on. Esmaspäeval anti Ukraina relvajõudude maaväe ametlikul Facebooki kontol teada, et Ukraina president teatas ametlikult uue üksuse – rahvusvahelise leegioni – loomisest. «Meil on juba mitu tuhat avaldust välisriikide kodanikelt, kes soovivad ühineda vastupanuga Vene okupantidele ja kaitsta maailma julgeolekut Putini režiimi eest. Püsige lainel! Teave eriüksusesse pääsemise kohta ilmub peagi,» kirjutati.

Eestis olukord lihtsam

Esmaspäeval otsustas Läti seim rakendada seadusemuudatused, mis lubaksid nende kodanikud Ukrainasse sõtta. Eesti seaduses pole aga selleks mingit takistust ning see ei vaja ühtegi lisaotsust. Piltlikult öeldes võiks soovija juba homme kotid pakkida ning rindele sõita.

Justiitsminister Maris Lauri (Reformierakond) sõnul on Ukraina sõjaväe tegevus oma riigi kaitsel seaduslik ning Eesti riigil ei ole seaduses loetelu riikidest, kuhu võib minna sõdima ja otsest karistusõiguslikku takistust Eesti kodanike Ukraina vägedega liitumiseks ei ole.

Siiski manitseb minister, et Eesti riigil on väga raske oma kodanikke kaitsta, kui nad peaksid sõjatandril hätta sattuma.

«Osalemine saab olla võimalik üksnes Ukraina ametlike relvajõudude tegevuse osana, vastasel juhul ei pruugi kaasneda võitlejatele antavat kaitset. Seetõttu ei ole ka mõeldav kanda näiteks Eesti Vabariigi kaitseväe või -liidu sümboolikat,» ütles Lauri.

Tema sõnul peab sõjategevuses osalemine lisaks järgima kõiki rahvusvahelise õiguse nõudeid ja nende nõuete vastu eksimine võib kaasa tuua vastutuse sõjakuritegude või muude kuritegude eest.

«Kui Eesti kodanik peaks minema ennast kaitsva Ukraina vastu sõtta agressori poolel ehk panema sellega toime sõjakuritegusid, inimsusevastaseid kuritegusid, terrori- või muid kuritegusid, siis on võimalik teda kriminaalkorras vastutusele võtta. Kui tema kodakondsus ei ole sünnijärgne, siis saab selle ära võtta,» lisas justiitsminister.

Riigikogu kaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa (Keskerakond) sõnas, et riigikogu ei tee üleskutset relvaga Ukrainasse sõdima minna, kuid seda keelata ka ei saa. «Kui nad lähevad omaalgatuslikult, siis ma usun, et see on võimalik, sest ka president Zelenskõi on ju lausa kutsunud inimesi sinna,» kordas Eesmaa justiitsministri mõtet.

«Nad ei saa minna Eesti Vabariigi sõduritena ega ametlike esindajatena, sest see tähendaks peaaegu automaatselt sõjategevuse algust Venemaa ja NATO vahel,» sedastas Eesmaa.

Pole parim abi

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ütles, et tema ei soovita eestlastel Ukraina eest sõdima minna ning see võib tekitada pigem tüli kui kasu, sest ei tunnetata kohalikke olusid ega osata keelt. Küll aga ütles Ühtegi, et ta ei saa ühelgi kaitseliitlasel seda ära keelata, kuid sõdida seal ei saa kaitseliidu varustuse ja toetusega.

«Ukrainal on endal piisavalt rahvast, et ennast kaitsta, ja võib juhtuda, et meie inimesed on neil seal pigem tüliks kui kasuks. Seda enam, et see sõda võib olla juba mõne päeva pärast läbi,» rääkis Ühtegi.

Küll nentis kaitseliidu ülem, et huvi Ukrainas sõdimise vastu on üles näidatud ning vähemalt kaks inimest on ka suuna Ukraina poole võtnud.

Pilt Ukrainasse võtilema kutsuva rahvusvahelise leegionis värbamiskuulutuse juures Facebookis. Foto: Сухопутні війська ЗС України

«Ühel puhul on olnud tegu rahvuselt ukrainlasega, kes on saanud Eesti kodakondsuse ja on kaitseliidu liige, aga ta tõi korralikult oma relvad ja varustuse ära, enne kui läks. Nii et kui inimene ise kavatseb minna, siis siin me kätt otseselt ette panna ei saa. Me kindlasti ka seda ei tee.»

Ühtegi hinnangul saab Ukrainat palju paremini aidata Eestisse jäämisega. «Neil on vaja padruneid, relvi, meditsiinivahendeid, kütust, mitte niivõrd kahuriliha, keda sinna saata. See ei anna väga palju juurde, see annab võib-olla ainult seda rahvusvahelist poliitilist tunnetust, et maailma inimesed sõdivad Ukraina eest, aga mitte midagi enamat,» hindas kaitseliidu ülem.

Ühtegi sõnul on oht, et Venemaa kasutab Ukrainas sõdivaid eestlasi ära. «Iga eestlast, kes Ukrainas näiteks vangi langeb, surma saab või mis iganes, võidakse Venemaa poolt ära kasutada propaganda või infooperatsiooni eesmärgil mitte ainult meie, vaid ka laiemalt NATO vastu,» rääkis brigaadikindral, kelle sõnul piisaks vaid Eesti passist, et süüdistada NATOt palgasõdurite saatmises.

Sama mida kaitseliidu ülem, ütles ka Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem, kelle sõnul saab Ukraina kenasti oma inimestega hakkama.

«Palju olulisem on neile materiaalne toetus. Neil on vaja relvi, laskemoona, ravimeid, öövaatlusseadeid, kütust ja kõike muud sellist, ning seda peab Eesti neile andma. Kui mõni reservväelane tahab neid toetada, siis selleks on vastavad kassad, kuid kui tõesti keegi läheb, siis pahaks ma seda ei pane,» ütles Herem.

Teine lugu on aga tegevväelastega. «Eesti kaitseväelased kuni kadettideni välja on täna kaelast saati töös, oma riigi kaitset ette valmistamas. Neil on kõigil oma töö teha ja ma ei näe võimalust, et keegi läheks kuskile lihtsalt reisima. Kui ta tahab mujale sõdima minna, siis sellisel juhul peab ta Eesti kaitseväest lahkuma ning tegevväelaste Ukrainasse minekuks ma luba päris kindlasti ei anna! Meie ülesanne on valmistada ette meie kaitset, mis on tõenäoliselt vajalikum kui kunagi varem,» oli Herem resoluutne.