Suri moekunstnik Mari Kanasaar

Mari Kanasaar Foto: Eesti Kunstnike Liit

Möödunud teisipäeval lahkus meie seast Eesti kunstnike liidu auliige, moeillustraator ja moe(aja)loolane Mari Kanasaar (28.04.1937–22.02.2022), teatas liit. 

Postimees avaldab kunstnike liidu järelhüüde täismahus. 

Esivanemaid väärikalt au sees hoidnud Mari Kanasaar sündis 28. aprillil 1937. aastal Tallinnas, kuhu rajasid kodu tema elektriinsenerist isa ja juristiharidusega ema. Mari õppis Rahumäe põhikoolis ja lõpetas Tallinna 7. keskkooli, jätkates haridusteed Eesti riiklikus kunstiinstituudis. 1956–1962 kostüümi eriala moekunsti suunal õppides olid tema juhendajateks nii Natalie Mei kui ka akvarelltehnika võimalusi tutvustanud Agu Pihelga, kostüümiajalugu luges aga Ella Vende. Kunstihuvi sütitajateks pidas Mari ka oma varasemaid, nn eestiaegse taustaga õpetajaid.

1963. aastal alustas Mari Kanasaar kunstnikuna tööd Tallinna Moemajas, kus ta kujundas lisaks rõivamudelite loomisele moelehekülgi perioodikaväljaandele Siluett. Noore kunstniku ergas vaimulaad ja hea stiilitunnetus avaldasid kolleegidele kiiresti muljet.

Aastatel 1965–1992 töötas Mari Kanasaar ajakirja toimetuses, aitas kokku panna uute numbrite makette, tegi plakateid ning kirjutas moeteemalisi artikleid. 1977. aastal püüdsid tema julged ja popkunstile omases kujundikeeles teostatud mustvalged illustratsioonid pilku Maria Kallingu poolt 60. aastate lõpus koostatud raamatus «Moejuttu noortele». Eesti kunstnike liitu astus Mari 1969. aastal.

1978. aastal avati Tallinna Kunstihoone salongis Mari Kanasaare ja Kristel Leedjärve moejooniste näitus, 1984 toimus Draakoni galeriis grupinäitus koos Kristel Leedjärve ja Luule Heapostiga. Mari Kanasaare töid on eksponeeritud ka mitmel hilisemal väljapanekul, sh 1999. aastal Rotermanni soolalaos toimunud mahukal ülevaatenäitusel «M.O.O.D.». Omanäolise käekirja poolest tuntud ja paljude imetletud moeillustraatori looming on jäänud erinevatele põlvkondadele eeskujuks tänaseni. Tehnikatest kasutas Mari Kanasaar akvarelli, pastelli ja guašši. Omapäraselt lennukalt, kuid samas ka tundlikus laadis teostatud illustratsioonid täiendasid nii tema enda kui teistegi autorite kirjutisi perioodikaväljaannetes «Stiil» ja «Avenüü».

Moevaldkonnaga jäi Mari seotuks aastakümneteks. 1990. aastatel kutsuti Mari Kanasaar Eesti Kunstiakadeemiasse moeajaloo ja stiiliõpetuse loenguid pidama. Ta juhendas ja retsenseeris ka lõputöid. Vaheda sule ja terase pilguga moeloolaselt küsisid nõu ka muuseumitöötajad ja kuraatorid, kes erialaste tekstide koostamisel või näituste korraldamisel abi vajasid. 1995. aastal panustas Mari Kanasaar võõrsil tegutsenud Karin Grabbi-Matthiessen-Baritchi moekavandite ja rõivaesemete eksponeerimisse ERMi näitusemajas, 1960. aastate kangamustrid ja vormid olid aga vaatluse all Rotermanni soolalaos 2003. aastal toimunud briti op-kunsti näitusel. Maalidel kujutatud riietust on Mari analüüsinud teistegi muuseumisaalide taiestel. Enim pakkus talle endale huvi 20.–30. aastate stiililine väljapeetus.

2000. aastal kaasati Mari Kanasaar 20. sajandi moesuundumusi vaatleva teose «Meie sajandi iluideaalid: naiste imago 1890–1990» eestikeelse tõlke toimetajaks. Samuti oli ta 2010. aastal ilmunud raamatu «...ismid mõistmaks moodi» konsultandiks. 2013. aastal ilmus Mari essee kakskeelses väljaandes «Kaamos: Eesti mood täna», aasta varem intervjueeris teda Kumu kunstimuuseumi 2012–2013 näituse «Mood ja külm sõda» korraldustiim. Viimasteks kaastöödeks jäid rahvusvaheliste moesuundumuste analüüs Eesti Ajaloomuuseumi 2018. aasta näitusekataloogis «Moejoon: Pidulik rõivamood 1920-1940» ning hindamatu panus raamatu «Eesti moe 100 aastat» (2019) valmimisse.

Huvi maailmas toimuva vastu võimaldas Maril vaatamata piiratud liikumisvõimalusele reisida, sõpradega kohtuda ja kunstinäitusi külastada. Teda iseloomustasid lai silmaring ja suur lugemus. Enim köitsid teda muidugi elulood. Teadmisjanust juhituna läks Mari Kanasaar nii mõnestki eakaaslasest kiiremini kaasa tehnoloogiliste uuendustega, avastades enda jaoks nii interneti kui ka kujundus- ja pilditöötlusprogrammide võimalused. 2010. aastal valmisid hoolikalt töödeldud ning tekstiosaga imetabase sünergia moodustanud monokroomsed illustratsioonid Sulev Olli luulekogule «Printsessi voodikohendaja päevaraamat».

Kavandataval isiknäitusel selleks ettevalmistusi teinud grand old lady enam ise ei osale, kuid mälestusnäitus avatakse aprilli lõpus Vabaduse galeriis. Omaaegsed kolleegid, sõbrad ja õpilased jäävad Mari Kanasaart meenutama kui erksa vaimu ja tabava sõnakasutusega erudeeritud kaaslast. Loomult otsekohese, heatahtliku ja elujaatava võõrustaja uks oli külalistele alati avatud. Veel üsna hiljuti sai ta läbi aknaklaasi imetleda kahte koheva lumevaiba alt õunapabulaid otsivat metskitse, kes ilmusid tema koduaeda sama ootamatult kui nad sealt ööpimeduse varjus lahkusid.

Mari Kanasaare ärasaatmine toimub laupäeval, 19. märtsil kell 12 Nõmme Rahu kirikus. Tema urn sängitatakse Kolga-Jaani kalmistule.