VIDEO JA FOTOD ⟩ Eesti rahvas avaldas Vabaduse väljakul Ukrainale toetust: Slava Ukraini!

Tallinnas Vabaduse väljakul toimus suur meeleavaldus Ukraina riigi ja rahva toetuseks, kes peab sõda iseseisvuse ja vabaduse eest agressorriik Venemaaga. 

Korraldajateks on kõik Eesti ukrainlaste organisatsioonid ja arvukad kodanikuühendused. Kõneleb Eesti Vabariigi president Alar Karis.

Lühikese muusikakavaga esinesid Ruslan Trochynskyi ja Eesti esindaja tänavusel Eurovisioonil Stefan.

President Alar Karis Vabaduse väljakul: «See ei ole Vene rahva sõda. See on president Putini sõda»

«Head sõbrad, ma tänan, et teid siin täna nii palju on.

Maailma, mida me veel nädal tagasi tundsime, ei ole enam. President Putini otsus saata Venemaa sõjavägi ründama Ukraina riiki tõi Euroopa südamesse uuesti sõja.

Juba sadades ja sadades Ukraina ja Venemaa peredes on laual leinaraamis foto, sest keegi lähedastest on hukkunud selles arusaamatus sõjas. Minu sügav kaastunne kõigi nende ohvrite peredele.

Isa ja vanaisana, lihtsalt inimesena on mul hingematvalt valus näha, kuidas Ukrainas lähevad pered koos lastega sõja jalust ei tea kuhu, tütrel kaasas vaid kaisukaru. Ja see kõik toimub just praegu, keset Euroopat.

Kiievi metroojaamad, kuhu inimesed varjuvad täna surma eest, meenutavad pommivarjendeid teise maailmasõja aastail. Sealt otsisid Vene, Ukraina ja Valgevene elanikud kaitset natside õhurünnakute ajal.

Praegune sõda on uskumatu, absurdne ja õõvastav. Et ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige Venemaa ütleb: mind ei huvita rahvusvaheline õigus, mind ei huvita naaberriigi territoriaalne terviklikkus, mind ei huvita hukkunud, mind ei huvita välispoliitiline isolatsioon ja sanktsioonid, mind ei huvita, et paljud peavad mind agressoriks ja kurjategijaks, mind ei huvita mitte miski, sest mina… tahan sõda.

Kahjuks rääkis ÜRO peasekretär António Guterres tühjusesse, kui pöördus ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralisel istungil Vene presidendi poole, et too peataks oma vägede sisenemise Ukrainasse. Kas te mäletate peasekretär Guterrese sõnu? Ma tsiteerin: «President Putin, peatage Ukraina ründamine, andke rahule võimalus, liiga palju inimesi on juba surnud.»

Lugesin ühe venelanna postitust, kuidas sotsiaalmeedias kirjutavad talle ukrainlased ja venelased. Ukrainlased kirjutavad: «Öelge venelastele, et meie oleme sõja vastu.» Ja venelased kirjutavad: «Andke edasi kõigile ukrainlastele, et meie oleme sõja vastu.» Kui ukrainlased ja venelased on sõja vastu, siis kes on sõja poolt?

See pole Vene rahva sõda Ukraina ja ukrainlaste vastu. See on president Putini sõda.

Sest ta kardab demokraatlikku Ukraina riiki, kes valib ise, kuidas ja kellega oma olevikku ja tulevikku korraldada. Vabadus, meil on seda raske mõista, võib olla kellelegi ka hirmutav.

Ta kardab demokraatlikku Euroopat, mille idee on laotud vabadusele, võrdsusele ja vendlusele. Ta räägib, et demokraatlik Lääs on Venemaa ümber piiranud, kuigi ühelgi Euroopa riigil ega Ameerika Ühendriikidel pole vähimatki kavatsust Venemaad rünnata. Vastupidi, meie tahaksime Venemaaga sõbralikke suhteid, aga suhted on alati kahepoolsed.

Ukrainat rünnates ründab Venemaa president kogu demokraatlikku läänemaailma, keda ta kardab, demoniseerib ja põlgab. Põlates meie vabadust.

Ukrainlased võitlevad oma riigi eest vapralt. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on jäänud Kiievisse ja valmis seal lõpuni seisma. Herojam slava! Nende mehisus süvendab miljonite ahastust, kellele tundub, et lääneriikide valitsused vaatavad Venemaa agressiooni jõuetult pealt, ega suuda agressorit peatada.

Jah, NATO liitlased ei saada praegu sõdureid Ukrainasse. Küll aga saadame me sinna lahingumoona, relvastust, varustust.

NATO ja Euroopa Liidu riigina on Eesti julgeolek võrreldamatult paremas seisus, kui maadel, kes nendesse liitudesse veel ei kuulu. Seepärast peangi õigeks Ukrainale selge Euroopa Liidu perspektiivi andmist.

Lääneriigid on kehtestanud Venemaale kui agressorile uued majandussanktsioonid. Aga neist on vähe ja kokku tuleks leppida näiteks Vene pankade väljalülitamine rahvusvahelisest maksesüsteemist SWIFT. Oma valu oleks siin ka Läänele, aga see valu tuleb ära kannatada. Ukrainlaste valu on suurem.

Ma toetan otsust sulgeda Euroopa Liidu õhuruum Venemaa lennukitele. Selle sammu tegi Eesti, nagu ka juba mitmed teised Euroopa riigid.

Ma kutsun kõiki kaasmaalasi avama Ukraina põgenikele oma hinged ja Eesti uksed. Näidakem, et kaastunne ja hoolivus on meile omased.

Ma kutsun kõiki olema toetavad Eesti ukrainlaste kogukonna suhtes, aitama neid, kelle lähedased on jäänud sõja kätte.

Loodan, et varsti on meil annetustelefonide numbrid. Seni võib minna leheküljele ukrainaheaks.ee ja teha oma annetus sealtkaudu või annetades Punasele Ristile.

Ma tean, et Ukrainal ja ukrainlastel on Eestis palju sõpru. Näitame seda neile.

Slava Ukrainõ!»

«Ukraina suveräänsust on rünnanud salakaval ja sõnamurdlik vaenlane. Meie, Eesti ukrainlased, usume, et ukraina rahvas suudab kaitsta oma seaduslikku õigust olla peremees omal maal, suudab kaitsta oma vabadust,» lausus Eesti ukrainlaste kongressi esinaine Vira Konõk. «Oleme väga tänulikud iga abi eest, mida Eesti on andnud meie ajaloolisele kodumaale. Me loodame, et Ukraina armee, rahva ning rahvusvahelise üldsuse pingutustega suudame vaenlast tõrjuda,» lisas Konõk. 

«Seisame vankumatult Ukraina kõrval tema ajaloo ühel raskeimal hetkel. Peame aitama kõigega, millega vähegi suudame. Palume Eesti valitsusel, Euroopa Liidul ja NATO-l kasutada kõiki oma võimalusi Ukraina vastupanuvõime toetamiseks, et nad suudaks Venemaa rünnakut tõrjuda, ning kannatanute abistamiseks,» ütlesid üritust korraldavad Eesti kodanikuühendused.

Lisaks riigipeale kõnelesid meeleavaldusel Eesti ukrainlaste kongressi juht Vira Konõk, muusik Ruslan Trochynskyi, Eesti üliõpilaskondade liidu juht Marcus Ehasoo, Eesti noorteühenduste liidu juht Triin Roos ja teised.

Osalejatel paluti võtta kaasa Ukraina ja Eesti lipud.