Nagu ette teada oli, kukkus rahvahääletus Lätis teise riigikeele sisseseadmiseks kolinaga läbi. Et numbreid ja protsendimärki tunnevad ilmselt ka selle algatajad, pole vaja kahtlustada, et nad pidasid teist keelt võimalikuks. Levinud tõlgenduse kohaselt oli nende eesmärk destabiliseerida riiki, mis pärast majandusest tingitud kriitilisi hetki on hakanud kosuma ja kus idanaabri poolt kaasmaalasteks kutsutute osakaal järjepidevalt kahaneb.
Tellijale
Evelyn Kaldoja: referendum pole paha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.