:format(webp)/nginx/o/2022/01/16/14312786t1h6494.jpg)
Peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) pöördus täna vabariigi 104. aastapäeva eelõhtul Eesti Rahvusringhäälingu kaudu rahva poole öeldes, et tänavust vabariigi aastapäeva tähistame erakordselt keerulises julgeolekuolukorras, mis paneb meid taas mõtestama vabadust, mõistma selle väärtust ja olema tänulik, et Pika Hermanni tornis lehvib sinimustvalge lipp.
Vabadus on peaministri sõnul kaalul ka Ukraina kriisis, kus alates 2014. aastast on pinged kasvanud Euroopas nii suureks nagu see oli enne Teist maailmasõda.
Peaminister rääkis sellest, et kolmekümne aasta jooksul pärast iseseisvuse taastamist on Eesti saanud pühenduda majanduse ja ühiskonna ülesehitamisele ja üles on kasvanud põlvkond noori, kelle jaoks on praegune ühiskonna korraldus iseenesestmõistetav.
«Suvel toimunud omariikluse tähistamise ürituste raames kirjutasid mulle mitmed noored, et neil on kahju, et nad ei tea, mis tunne on võidelda vabaduse eest. Mina omakorda mõtlesin, et ju me oleme midagi selle 30 aasta jooksul õigesti teinud, et meie noored ei pea enam elama hirmus ja on täpselt samasugused noored nagu Saksamaal või Prantsusmaal.»
Kallas nentis, et vabadus ei tule iseenesest ja Eesti on pidanud selle välja võitlema ning oskama omariiklust hoida.
«Oleme viimase kolmekümne aastaga kindlustanud oma iseolemise õigust ja viinud oma suveräänsuse tasemele, kus võime uhkusega tõdeda: Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu.» Ühtlasi rõhutas Kallas, et Eesti pole kunagi olnud nii hästi kaitstud kui praegu. «Eesti ei ole enam üksi, meil on palju sõpru ja liitlasi kogu maailmas, meid kuulatakse kui võrdseid partnereid. Meiega arvestatakse. See on meie turvatunde alustala koos meie rahva vankumatu kaitsetahte- ja kaitseinvesteeringutega.»
Peaminister tõdes, et oleme üheskoos üles ehitanud Eesti, mis on üks vabamaid riike kogu maailmas.
«Ometi ei ole vabadus viimase 30 aasta jooksul olnud kunagi nii suure rünnaku all kui nüüd. Vabadust rünnatakse nii rahvusvaheliselt kui kahjuks ka siseriiklikult,» tõdes ta.
Ühtlasi rääkis peaminister, et Eesti rahvas teab, mida tähendab võõra võimuga kaasnev vägivald, mistõttu toetame Ukrainat. «Kuna oleme ise korra oma vabaduse kaotanud, teame, mida see tähendab. Me oleme omal nahal rahvana kogenud, mida tähendab võõra võimu vägivald. Seepärast toetame Ukrainat nii poliitiliselt, rahaliselt kui ka kaitsmiseks vajalike vahenditega.»
Peaminister märkis oma kõnes, et vabadusega, mis annab igale ühiskonna liikmele õigused, kaasneb ka vastutus. «Vastutus ühiskonna toimimise eest, vastutus teiste vabaduste ja õiguste austamise eest.» Ta lisas, et üks olulisemaid küsimusi on vältida Pronksiööde kordumist, provotseeritud vägivaldseid kokkupõrkeid, kus meie oma Eesti politseist tehakse vaenlane.
Kallas rääkis ka sellest, et raskused on Eesti rahvast alati ühendanud.«Raskel ajal tulebki hoida kokku, sest rasked ajad mööduvad alati. Võti on inimestevahelistes suhetes ja mõistvuses või vähemalt püüdmises mõista. Mitte keegi meist ei saa aidata kõiki, aga igaüks meist saab aidata kedagi.»
Peaministri sõnul on tänasel päeval põhjust rohkem kui kunagi varem olla tänulik Eesti vabaduse eest. «Vabaduse, mille sümboliks on Pika Hermanni tornis lehviv sinimustvalge lipp.»
:format(webp)/nginx/o/2021/11/03/14180110t1h8963.jpg)